Lugeja: karistuste karmistamine on ehe populism – roolijoomarluse tegelik põhjus on ju nullilähedane tõenäosus vahele jääda!

"Kui me räägime surmanuhtlusest, siis kõik seadusandjad korrutavad, et surmanuhtlus ei aita kuritegevust vähendada. Kui räägime reaalse vanglakaristuse pikkusest, siis kuuleme üha, et pikemad vanglakaristused kuritegevust ei vähenda. Miks peaksid siis rangemad karistused aitama ära hoida purjus peaga sõitmist?" küsib lugeja.

"Karistuste karmistamine ei aita. Tuleb parendada üldist liikluskultuuri, mis on täna üsna olematu, sest käitumise liikluses määrab auto hind ja nokamütsi kuju. Saan aru, et roolijoodikutega tuleb võidelda, kuid veel enam tähelepanu tuleb pöörata liiklusjärelevalvele teedel. Lihtne on passida põõsas, radar peos. Tegelikult tuleks võtta luubi alla see, mis liikluses toimub, näiteks idioodid, kes teevad kolonnidest mõttetuid möödasõite või keeravad teistele julmalt ette. Pange lihtsalt liinibussidele kaamerad külge ja menetlege seda materjali, mis sealt tuleb. Küll siis hakkab liiklus ka pikapeale maha rahunema," soovitab teine.

"Kui karistuste karmistamine aitaks, siis oleks praegune olukord ju võrreldes viimaste karmistamiste eelse olukorraga parem, aga väidetavalt ei ole. Seega karistuspoliitika ei tööta," järeldab kolmas.

"Rangest karistusest pole midagi kasu, kui vahelejäämise tõenäosus on nullilähedane. Vaja on rohkem patrulle. Joomase peaga minnakse sõitma mitte seepärast, et karistus oleks väike, vaid seepärast, et suure tõenäosusega ei jääda vahele. Mina ei usu, et roolijoodikud mõõdavad enne sõitu oma joovet, arvutavad välja potentsiaalse karistuse ja langetavad siis otsuse, et kuna antud promilliga tuleb karistus piisavalt väike, siis võib rooli istuda küll. Igasugused ülikarmid karistused on tavaline populistlik samm, aga arvestades, et Reinsalu kuulub odava populismi maaletoojate Res Publica ridadesse, siis on see loogiline ettepanek," arutleb neljas.