Majanduspagulane: mul on Soomest ja soomlastest kõrini – Eesti, ma tulen koju!
Istun oma üsna hubases Soome üürikorteris. See on mulle lühikese ajaga armsaks saanud, kuid hinges pidevalt miski siiski kripeldab. See riik võimaldab küll ära elada materiaalselt kordi paremini kui Eesti, kuid Eesti ja Soome palkade võrdlusest on kõik kuulnud söögi alla ja peale.
Algul, kui siia kolisin, nägin enda ümber nii palju positiivseid inimesi. Kõik teretasid, särasid, olid meeletult viisakad. See lummas mind ning mõtlesin, et siia tahakski jääda. Ajapikku hakkasin aga uskuma seda, mida olin juba ammu kuulnud: soomlased on rassistid, eestlane on nende jaoks töökohavaras ja neeger mugavuspagulane, kes tööd ei viitsi teha ning elab toetuste peal. Suhtumisest venelastesse ma parem ei hakka üldse rääkimagi.
Soomlased ei räägi eriti inglise keelt juba põhimõtte pärast. Oled Soomes – räägid soome keelt! Tegelikult ei meeldi soomlastele üldse rääkida. Nad vist ei oskagi seda teha. Suur osa nende suhtlemisest on kaebamine ja nad on selle ala meistrid. Eestlane oma vaga ja tasase hoiakuga on selleks hea saak, kuna neelab väga palju alla, enne kui midagi ette võtab.
Ma igatsen meeletult neid nõukaaegseid maju Eestis, kus sa võid vaadata televiisorit, ilma et tunneksid muret, kas järgmisel päeval on lärmi tekitamise pärast ühistule kaebus esitatud. Kus võid kutsuda külla viis-kuus inimest ning vabalt rääkida elust ja olust.
Olen siin Soome pappkarpides juba mõnda aega elanud, kuulnud pidevalt naabrite Skype'i kõnesid, niisama tavalist jutuajamist, televiisorit ja muusikat, aga minu jaoks on need toimingud nii normaalsed, et pole tulnud mõttessegi kaevata ühistule, et minu rahu rikutakse. Paraku, kui oled eestlane, leitakse üle päeva põhjuseid sinu peale viltu vaatamiseks ja kaebamiseks.
Peamine on see, et soomlasest naaber ei tule ja ei ütle sulle, et sa midagi valesti teed. Ta ei taha rääkida asju selgeks, vaid naeratab sulle igal hommikul, endal näpus kaebus korteriühistule viimiseks. Teda häirib su laps, kellel hambad kasvavad, su koer, kes vahel haugub, sinu liiga tihe liikumine õue ja kodu vahet, sinu külalised, sinu televiisor, sinu muusika, sinu ukse liiga tugev sulgemine (paljudel korteritel pole väljaspool ukselinki), sinu veekeetja...
Kahjuks ei arvesta soomlasest naaber ega ühistu esimees sellega, et nende vagade eestlaste seas võib olla keegi selline, kes asub oma õiguste eest võitlema. Asjad paneb liikuma see, kui muutud ise sama tüütuks ja lapsikuks, sest soomlane kardab meeletult oma nime määrida. Eriliselt rahustab nad maha avalikkusega ähvardamine. Jutt muutub kohe ning mõneks ajaks on rahu majas.
Olen praktiline inimene – kiituskirjaga keskkooli lõpetanud noor, kes tuli Soome selleks, et majanduslikult jalad alla saada ja siis kodumaal unistused ellu viia. Emotsionaalselt on raske, kuid ajapikku on mul siin tekkinud ka häid sõpru. Aga varsti ma tulen koju. Eesti, ma tulen koju!
