DELFI VIDEO: Harku kinnipidamiskeskuse juht: eilne protest sai alguse kohtumääruse vastuvõtmisest keeldunud kongolasest, kinnipeetavad lubasid "lõpuni välja" minna

Harku välismaalaste kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvalts ütles Delfile antud intervjuus, et eile keskuses toimunud protest ja sellest eskaleerunud olukord oli tema 12-aastase praktika vältel kõige markantsem. Intsident ise sai aga alguse Kongo päritolu 25-aastasest illegaalist, kes ei soovinud tema suhtes tehtud kohtumäärust vastu võtta.

Rääkige palun, mis eile siis täpsemalt juhtus ja kuidas sündmus alguse sai?

Tegemist oli olukorraga, kus politsei-ja piirivalveameti ametnik soovis kinnipeetava viia teiselt korruselt nende elublokist esimesele korrusele administratiivalale ja anda isikule kätte kohtumääruse allkirja vastu. Isik keeldus sellest, keeldus politseinikuga kaasa tulemast ja käitus väga agressiivselt, esialgu verbaalselt ja hiljem ka füüsiliselt vastupanu avaldades. Kaasa ta ei soostunud tulema, kuigi politseinik palus tal alguses vestlusvormis kaasa tulla ja andis hiljem talle korralduse. Inimene sellest keeldus. Lõpuks tekkis rüselus, sekkusid teised politseiamentikud. Kuivõrd kõrval olid mitukümmend vabalt liikuvat kinnipeetavat, siis viidi inimene lukustatud ruumi, kuna ta ei täitnud korraldusi ja läks agressiivseks.

Seejärel teised kinnipeetavad keeldusid allumast edasistele korraldustele ja nõudsid oma kaaskinnipeetava viivitamatut vabastamist eraldi lukustatud ruumist, kuivõrd ei pidanud nad politsei tegevust õigeks. Sündmus vältas umbes poolteist kuni kaks tundi, kus siis kinnipeetavatele anti korraldusi ala vabastamiseks ja liikumiseks oma tubadesse ning mitte takistamaks koka tööd, kellel ei ole kinnipeetavatega lubatud kokku puutuda. Sündmus leidis alguses aset ühiskasutatavas ruumis, kus toimus kinnipeetavate õhtusöök ja peale seda pidid nad liikuma oma tubadesse, et kokk saaks oma tööd teha ja kõik toitlustusvahendid ära koristada. See rutiin on igapäevane ja kolm korda päevas. Kinnipeetavad sellele ei allunud. Seejärel siis asuti kinnipeetavatele andma korraldusi ja see dialoog vältas poolteist tundi, kuid ala ei vabastatud täielikult ja siis sekkuti jõuga.

Te mainiste, et kohtumäärust sooviti üle anda. Mis see määrus sisaldas ja kas ta (protesti initsiaatoriks olnud kinnipeetav - toim.) teadis selle sisust?

Ma usun, et kinnipeetav oli teadlik kohtumääruse sisust. Kohtumääruse sisuks oli kinnipidamise tähtaja pikendamine. Hästi lihtsalt öeldes kinnipidamisasutuses oleva aja pikendamine ehk kinnipeetav teadis, et ta peab veel viibima kinnipidamiskeskuses. Veel on oluline märkida, et kui kinnipeetav annab keskuses oleku pikendamise otsusele allkirja, siis see ei tähenda, et ta on sellega nõus. Tal on alati võimalik kaevata. Eilne tegevus oli ainult seotud kohtumääruse väljastamisega allkirja vastu ehk kinnipeetav pidi andma allkirja selle kohta, et ta on määruse kätte saanud, mitte et ta sellega nõustub.

Kas talle selgitati seda, et ta annab vaid allkirja otsuse kättesaamise kohta?

Absoluutselt. See on jällegi igapäevane protseduur. Need otsused tulevad kinnipeetavatele ühel viisil ja antakse kätte samuti ühel viisil, et see ei olnud talle kindlasti uudis.

Mis hetkest politsei otsustas, et nüüd just on vaja reageerida suurendatud jõududega?

Kuna see grupp, kes ei soostunud lahkuma sellelt alalt, teatas, et nemad mitte mingil juhul korraldusi ei täida ja on valmis minema "lõpuni välja", kasutades sellist terminoloogiat - "lõpuni välja". Kuivõrd teisel korrusel, kus see sündmus aset leidis on üle 40 kinnipeetava, kes liiguvad seal vabalt ja sellele hetkel majas olnud politseinike arv oli kordades väiksem, otsustas politsei reageerida suurendatud jõududega. Arusaadavalt, kuivõrd me pidime arvestama sellega, et seal võib olla väga sisuline vastupanu.

Reageeriti siis suurendatud jõududega, niipalju, kui vaba jõudu parasjagu oli ja kaasati ka spetsiliseeritud üksus. Ja peale seda läksid protseduurid vastavalt väljaõppele, et moodustati perimeeter ja seejärel spetsialiseeritud üksus tegeles konflikti lõpetamisega.

Ja konflikt sai siis lahenduse mis kell ja kuidas?

Konflikt sai lahenduse kuskil umbes 22 paiku õhtul. See tähendab seda, et sellest hetkest, kui mina sain esimese kõne, oli möödunud umbes ca kolm tundi. Üldplaanis siis nähtub, et PPA andis inimestele võimaluse rahumeelseks ala vabastamiseks umbes pooleteist tundi. Nad olid pidevalt omavahel kontaktis ja ametnikud jagasid selgeid korraldusi, et ala on vaja vabastada ja minna tubadesse, aga neid korraldusi ei tädietud.

Kuidas sellest eilsest õhtust kuni praeguseni (kolmapäeva pärastlõuna umbes kell 13 - toim.) Harku keskuses olukord on?

Hetkel on olukord rahulik. Kaks härrasmeest, kes siis olid selles sündmuses nö figurandid, on hetkel eraldatud ja ka kaalume nende paigutamist arestimajja, kuivõrd hetkel peame tõsiselt mõtlema, kas nende edasine hoidmine kinnipidamiskeskuses on üldse võimalik.

On võimalik rääkida ehk ka nendest isikutes, et mis päritolu ja mis staatuses nad on? Te mainiste neid kahte isikut, aga ka see isik, kellest asi nö alguse sai?

See inimene, kellest asi alguse sai, on Kongost pärit isik, varjupaigataotleja. Tegemist on meesterahvaga ja ta on 25-aastane. Ülejäänud isikud on pärit erinevatest riikidest, pigem Aafrika riigid ja Lähis-Ida.

Kas see Kongost pärit meesterahvas on siin kaua olnud?

Mõned kuud.

Kui tihti sellised asju üldse ette tuleb praktikas teil?

Pean tunnistama, et olles 12 aastat selles keskuses töötanud, siis minu praktikas on see esimene nii ränk juhtum. Meil on olnud muid väiksemaid ja suuremaid intsidente, on olnud ka mõned põgenemised, aga massilist allumatust isegi sellise väikese protesti mõttes ei ole aga ette tulnud.

Samas peame ka meeles pidama, et Euroopas aset leidnud protsessid on jõudnud ka meieni ja varem või hiljem see tendents meieni ka jõuab, kuivõrd kinnipidamiskeskus on täna praktiliselt täis.

Millise hinnangu Te ise sellele eilsele olukorrale annaksite, et kuivõrd ohtlik see oli instidendis osalejatele, aga ka laiemalt ühiskonnas levivatele arusaamadele?

PPA kohus on kindlasti reageerida sellisele sündmusele proportsionaalselt ja kindlasti, et ohtu ei satuks kolmandad isikud. fakt on see, et majas viibisid ka inimesed, kes ei olnud selle sündmusega seotud ja seal oli võimalus ka selline, et sündmus eskaleerub sinnani, et tekib pantvangisituatsioon.

Korra küsin vahele, et kas kokad ja abipersonal olid kõrvalised isikud?

Ei, ma pean silmas kinnipeetavaid, kes olid rahumeelsed. Teine kinnipeetavate blokk intsidendis sisuliselt ei osalenud, tegemist oli rahumeelsete inimestega, kuid samas oli protestis osalejatel ligipääs nende blokile. Samamoodi oli võimalik, et rahutuste käigus, mis võivad eskaleeruda vägivallaaktiks, võivad viga saada kolmandad isikud. Seetõttu politsei pidi reageerima selliselt nagu ta reageeris. Kui vaatame kasvõi protsessi ennast, siis perimeetri moodustamine ümber nii suure hoone välistamaks kõrvaliste isikute liikumise hoonele liiga lähedale või välised võimalikud ründed, et neid peab politsei ette nägema. Seepärast ressursi kaasamine sellises mahus oli kindlasti põhjendatud. Samamoodi ka spetsialiseeritud üksuse kaasamine sellises mahus ja sellisel viisil oli samuti põhjendatud.

Küsin lõpetuseks, et keegi vist oluliselt viga ei saanud intsidendis?

Väiksemad vigastused olid, keegi ei vajanud haiglaravi, kedagi ei õmmmeldud. Esmaabi anti kohapeal, PPA tagas kiirabi kohaloleku enne aktiivse tegevuse algust objektil. Kiirabi saabus sinna juba koos esimeste patrullidega.

Vigastamisi oli siis mõlemal poolel või vaid ainult ühel?

PPA ametnikud eilse intsidendi käigus viga ei saanud.