Analüütik: Balti riikides tegutseb arvestatav hulk Vene luure kasuks töötavaid "illegaale"
Julgeolekuanalüütik Mark Galeotti hinnangul tegutseb Balti riikides "arvestatav hulk" Vene luureteenistuste kasuks töötavaid "illegaale" ehk luuretöötajaid, kes ei tegutse diplomaaditöö varjus. Illegaale on eriti palju kohaliku venekeelse kogukonna liikmete ja Balti riike tihedalt külastavate Venemaa elanike seas, kes käivad Balti riikes sugulasi külastades, turistide või ettevõtjatena.
Venemaa kasuks tegutsevad spioonid otsivad infot mitte üksnes kohalike sõjavägede, vaid laiemalt NATO struktuuride kohta, kirjutas Galeotti Riia julgeolekukonverentsi artiklikogumikus.
Detsembris 2014 arreteeriti kaks leedulast, keda süüdistati töötamises Valgevene sõjaväeluure ja seeläbi võibolla ka Venemaa sõjaväeluure GRU kasuks. Veel üks mees vahistati Šiauliai õhuväebaasi lähedal, kus ta kogus tõenäoliselt infot Leedu ja NATO operatsioonide kohta Šiauliai õhuväebaasis.
Teiseks koguvad nad poliitilist infot mitte ainult Moskva informeerimiseks, vaid ka selleks, et oleks võimalik kasutusele võtta aktiivmeetmeid Balti riikide mõjutamiseks, jagamiseks ja destabiliseerimiseks, seda koostöös Vene riigi kontrollitud meediaga.
Venemaa mõjutustegevusest kirjutab kapo igal aastal oma aastaraamatutes. Selle aasta maikuus esitasid Leedu prokurörid süüdistuse Vene kodanikule FSB kasuks töötamises. Mehe eesmärgiks oli süüdistuse kohaselt tungida riigiinstitutsioonidesse, õiguskaitseasutustesse ja luureagentuuridesse, et saada ligi infole, mis on mõeldud vaid Leedu riigijuhtidele, et mõjutada tippjuhtide otsuseid.
Lisaks illegaalidele tegutsevad venelased ka vanamoelise diplomaatilise katte all. Läti konstitutsiooni kaitse büroo hinnangul on 40 protsenti Venemaa Riia saatkonnas töötavatest inimestest tegelikult spioonid.
Koostöö organiseeritud kuritegevusega
Kuigi paljud luureagentuurid teevad koostööd organiseeritud kuritegevusega, siis Venemaa eriteenistusi iseloomustab eriti tihe koostöö organiseeritud kuritegevusega, eriti rühmitustega, mis on vene päritolu.
Selle eriti teravaks näiteks oli see, kui FSB erirühm röövis 2014. aasta septembris Eesti-Vene piirilt kaitsepolitseinik Eston Kohveri, kes uuris piiriülest salakaubandust. Koostöö organiseeritud kuritegevusega on väga nähtav ka Ukrainas.
Ühelt poolt kasutab Venemaa organiseeritud kuritegevust info kogumiseks või lausa raha kogumiseks, et rahastada oma tegevust. See vähendab vajadust kanda raha üle riiklikelt asutustelt, mis vähendab rahavajadust ja suurendab eitamise võimalust. FSBd süüdistatakse selles, et see tegeleb Balti riikidesse salasigarettide smugeldamisega, et saadud raha eest toetada venesõbralikke organisatsioone.
