Lugeja: Eesti hoki on tuhast tõusmas, kuid lätlaste tasemeni on pikk tee
Eestil õnnestus turniiril olla peajagu üle kõigist kolmest vastasest. Iisraeli võideti seisuga 19:1 ja Bulgaaria põrmustati 26:0. Lõuna-Aafrikat näiteks on võidetud seisuga 27:1.
Mehhikoga päris sama lihtsalt ei läinud. Vastased lõid Eestile üsna mängu alguses värava ning esimene kolmandik oli piinlik. Eesti koondisel jääb puudu kiirusest ja kogemusest. Ei tahaks kodumeeskonda halvustada, aga probleemidele tuleb otsa vaadata, et nendega tegeletaks.
Koduse turniiri kõige põnevama mängu ajal oli kurb vaadata, kuidas vastase värava alt tõrjutud litter libises kodumeeskonna värava taha, samal ajal kui väravavaht jõi pudelist vett.
Kurb oli vaadata ka seda, kuidas mehed end pärast kukkumist mudisid ja masseerisid, selle asemel et kiirelt mängu jätkata. Kui valu ei lase mängida, siis tuleb lasta platsile vahetusmängija. Hoki pole jalgpall, kus õnnetuste simuleerimine võib kasu tuua.
Õnneks meie meestel vedas ja mängu lõpp läks paremini käima. Viimaks suudeti kindlustada ülekaalukas võit 13:3.
Veebruaris saavad meie mehed võimaluse näidata, mis puust nad tegelikult tehtud on, kuna mängida tuleb palju tugevamate vastastega: Poola, Leedu ja Ungari.
Hoki tõusmine tuhast on Eesti jaoks igal juhul positiivne. Eesti koondise pääsemine olümpiamängudele oleks juba jackpot ning annaks tulevastele põlvedele kõvasti motivatsiooni alaga tegeleda. Oleks põhjust rajada uusi jäähalle ning lastel oleks juures üks valikuvõimalus, et millise spordialaga tegeleda. Kindlasti jäävad paljud talendid praegu avastamata, kuna neil pole kusagil mängida.
Jäähoki on põhjamaalaste mäng ning Eesti koondis peaks olema olümpial sama kindlalt nagu meie suusatajad. Praegu oleme lätlastest häbiväärselt maha jäänud.
