Võru politsei: me ei ole Markkuse otsimist lõpetanud, uurijad tegelevad juhtumiga pidevalt isegi oma uneajast
Vabatahtlike otsinguid koordineeriv Aare Rüütel usub, et kriminaalmenetlus annaks uurijate käsutusse võimalused, mida neil muidu pole.
"Kehtiva seadusandluse järgi on politseil täiesti piisavad võimalused kadunud inimeste juhtumite lahendamiseks. Kui ei ole viiteid kuriteost, ei anna kriminaalmenetlus iseenesest mingeid mõõdetavaid eeliseid. Politsei on kõigi asjassepuutuvate ja paljude ka asjassepuutumatute inimestega vestelnud, infot kogunud ja kontrollinud nende poolt öeldu tõsiseltvõetavust. Pole mingit põhjust arvata, et keegi tahtlikult varjaks teavet, mis aitaks Markkuse asukohta tuvastada. Lihtsalt „igaks juhuks“ ei ole vaja kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse alustamiseks on omad alused, omad põhjused, eesmärgid," selgitas Virgi.
Rüütel rääkis Postimehele, et kriminaalasja ei saa algatada enne, kui ei esine kuriteole viitavaid asjaolusid, mis aitaksid menetlejal jõuda siseveendumusele, et tegemist võib olla kuriteoga. Seda peab Rüütel ministeeriumiametnike kujundatud olukorraks, mida on vaja muuta.
Virk on siiski teist meelt. Tema hinnangul seadusandlus ei takista otsijate tööd. "Politsei ei tee ühtegi toimingut igaks juhuks, vaid konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Haldusmenetlus võimaldab koguda piisavalt infot ja korraldada inimese otsimist. Kui selle käigus ilmneb kuriteole viitavaid asjaolusid, alustatakse mõistagi ka kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetlus iseenesest ei ole aga võluvits, see ei võimalda reaalselt kuidagi efektiivsemalt käimasolevaid otsinguid läbi viia. Otsime aastas üle 3000 inimese ja meie praktika näitab, et saame kõik vajalikud toimingud läbi viia ning sisulist tööd seadusandlus kuidagi ei takista," nentis ta.
Seoses Markkuse otsingutega on politsei saanud saanud mitusada vihjet. Kahjuks pole nende kontrollimine seni andnud ühest selgust, mis temaga juhtus ning kust teda leida võiks.
"Keskendusime esimestel kriitilistel päevadel ala kontrollimisele, kust oli suurem võimalus inimene üles leida ja teda aidata. Lisaks pöördusime avalikkuse poole, et saada võimalikke vihjeid tema liikumissuuna kohta. Ootame sellistel puhkudel konkreetseid vihjeid tema nägemise või teadaolevate plaanide kohta. Selle juhtumi puhul on info hulk oluliselt suurem kui keskmise otsingujuhtumi puhul, paraku on palju spekulatsioone ja fantaasia tulemusel tekkinud infot," ütles Virk.
Selgeltnägijad eksitavad perekonda
Tema sõnul võib ühe inimese suust kolmanda-neljanda inimeseni jõudnud info väga oluliselt moonduda.
"Lisaks on saadetud politseile pilte unenägudest ning pakutud täielikult huupi, et otsige sealt või teisest maakonnast, sest mulle tundub, et ta võib seal olla. Mõtestatud ja metoodilist politseitööd on püüdnud varjutada selgeltnägijad, kes paraku ei ole toonud juhtumisse selgust ega aidanud ka kadunud inimest üles leida. Nägijate dramaatiline lugu raskest kuriteost püüab mõistagi pilke, kuid eirab teadaolevaid fakte ning samas eksitab ka emotsionaalselt raskes seisus olevat perekonda," leidis Ottomar Virk.
Erinevate vihjete kontrollimisel ja lisainfo hankimisel kulub uurijatel arvestatav hulk aega selleks, et vihjed sorteerida, vähegi usaldusväärsed välja valida, neid kontrollida, kinnitada või ümber lükata ning uurimisega edasi minna.
"Me töötame erinevate versioonidega, paneme kõige usaldusväärsemate infokildude abil tervikpilti kokku, korraldame jätkuvalt sihtotsinguid, räägime veel ja veel inimestega, kes võivad omada juhtumi lahendamiseks olulist infot. Olgugi, et maastikul enam aktiivselt otsinguid ei korraldata, kuni uut sihtpunkti ei teki, on politseinikel Markkuse otsimisega seniajani käed-jalad tööd täis," lubas Virk.
"Samamoodi on kogu selle aja abiks olnud meie koostööpartnerid: kaitseliit, kaitsevägi, lisaks ka eraettevõtted, kellel on vastav tehniline võimekus. Uurijad on juhtumiga tegelenud pidevalt oma uneajast. Ka on mõned korrakaitsjad ühildanud oma vaba aja trennitegemisel otsingutega – õhtune sörkjooks või rattasõit kulgeb nii mõnelgi politseinikul juba pikemat aega just nendes piirkondades, kus oleks võimalus muuhulgas veel üle vaadata mõni tõenäosem koht, kust Markkust võiks maastikult leida," kirjeldas ta politseinike tegevust.
Virgi sõnul on Markkuse otsingutega seotud politseinikud erinevatest Eesti paikadest, piirkonnapolitseinikest patrullideni ja noorsoopolitseinikest uurijateni. Kuigi suurem osa kadunud inimeste juhtumitest lahendatakse mõne tunni või päevaga, on nende tuhandete juhtumite vahel ka erandeid. Erandeid, mis ei lahene päeva või nädalaga. "Pikaajaliste otsingute puhul oleme töötanud mõnede juhtumite kallal koguni mitmeid kuid, isegi aastaid," nentis Lõuna prefektuuri kriisireguleerimismeeskonna juht.
