Lahkumise põhjuseks ütleb Kaarmann, et usk tehtavasse on kadunud ja aeg on edasi liikuda.

Kaarmanni kiri:

Head sõbrad!

Kõige lihtsam oleks olnud see toiming äriregistri teabesüsteemis mõne klikiga ära teha, kuid pärast ligi neljateist aastat aktiivset toimetamist Harju piirkonnas, Loksal, Kuusalus, Viimsis ning kaitse- ja haridusministeeriumis oleks see olnud veidi ülekohtune. Ülekohtune nende suhtes, kellega koos sai parimas usus seda asja aetud. Ülekohtune nende suhtes, kes eriti Loksal ja Kuusalus on meisse uskunud ja toetanud. Ülekohtune lähedaste ja sõprade suhtes, kellele on südamesse läinud see poriloopimine, mis avalikus elus kaasalöömise juures kuidagi nii iseenesestmõistetavaks on muutunud.

Kindlasti mõtlete kohe, et kuhu ma nüüd astun? Ei ole mul hetkel mingit plaani kuskile astuda. Pigem sulgen lõplikult ühe paokil ukse, et olla igas mõttes valmis uuteks väljakutseteks. Väljakutseteks, mis pumpaksid jälle adrenaliini verre ning millesse oleks usku. Ei ole vist mõtet hakata loetlema kõiki neid konkreetseid põhjuseid, kuhu see usk on kadunud, aga kui pead enda jaoks jälle ja jälle otsima õigustusi, miks ma seda teen, siis on see märk. Märk, et on vaja edasi liikuda.

Endistele kaasteelistele soovin meelekindlust valitud teel sammumisel. Millise iganes suuna see erakond võtnud on ja kuhu iganes jõuda tahetakse.

Pika jutu lühike kokkuvõte - palun mind välja arvata Isamaa ja Res Publica Liidust.

Lugupidamisega,
Andres Kaarmann

18. november 2015

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena