Riigikogulased pääsevad kuluhüvitiste kriminaaluurimisest
Riigiprokuratuur saatis täna Eesti Maksumaksjate Liidule (EML) teate, milles selgitatakse, et prokuratuur ei kavatse riigikogu liikmete kuluhüvitiste asjas kriminaalmenetlust alustada, teatas EML.
Viimastel kuudel on kuluhüvitistega seoses puhkenud mitu skandaali. Selgus, et riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin (KE) ei oma ise juhiluba, küll aga on ta lasknud kuluhüvitistest kinni maksta ühe auto, millega sõidab hetkel ta poeg ja praegu liisib ta kuluhüvitiste eest teist autot, millega sõidab ta naine.
Riigikogu liige Priit Toobal aga kulutas suurema osa oma kuluhüvitistest kütuse peale, tankides seejuures nii bensiini kui diislit.
EML esitas 19. oktoobril seetõttu prokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Maksumaksjad teatasid, et ajakirjanduses ilmunud info kohaselt on mõned riigikogu liikmed palunud hüvitada sellise sõiduki liisingumakseid, mida ei kasuta riigikogu liige ise, vaid hoopis tema abikaasa või laps.
Samuti on viidatud juhtudele, kus taotletakse kütusekulu hüvitamist, kuid kütuse kogused on ebamõistlikult suured. Kui aga riigikogu liige on lasknud tööalaste kulude pähe hüvitada kulusid, mis pole nende tööga seotud, siis võis EMLi hinnangul olla tegu kelmusega.
Prokuratuur vastas EMLile, et riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste kasutamise õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele "riigikogu liikme töö" ja "tööks vajalikud kulutused" ja need mõisted peavad sisustama aga riigikogu liikmed ise nende tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Prokuratuur leidis, et praegune kuluhüvitiste süsteem on ebaselge, aga alust kriminaalmenetluse alustamiseks see ei anna.
EML ei jätnud jonni ja kaebas kriminaalmenetluse mittealustamise peale. Maksumaksjate liit leidis, et olukorras, kus on selged viited, et tegemist on kolmandate isikute huvides tehtud kulutuste hüvitamisega, ei pea arutlema, kas see võib olla "riigikogu liikme töö" või "tööks vajalikud kulutused".
Riigiprokuratuur lükkas EMLi kaebuse tagasi põhjendusega, et EML ei ole antud asjas kannatanu ega oma seetõttu edasikaebamise õigust. Ainus, kes saaks edasikaebust esitada, oleks riigikogu kantselei.
