Piirileppe ratifitseerimise eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle poolt oli 63, vastu 13 riigikogu liiget.

Riigikogus lõpetas täna Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise.

Välisminister Marina Kaljurand märkis, et lepingute tekstid ei ole muutunud võrreldes 2014. aasta tekstidega. Muutunud on lepingutele lisatud seletuskiri, mida välisministeerium ajakohastas, lisades praegu ametis oleva õiguskantsleri arvamuse, vahendas riigikogu pressiesindaja Epp-Mare Kukemelk.

Välisministri sõnul on piirilepingute sõlmimisel Venemaaga Eesti julgeolekule positiivne mõju, kuna see aitab suurendada stabiilsust ja ettearvatavust riikidevahelistes suhetes ning välistada võimalikke arusaamatusi ja vääritimõistmisi nii olulisel teemal nagu riikide territooriumid.

"Selgelt paika pandud ja maha märgitud piir on seega julgeolekut täiendavalt kindlustav faktor," ütles Kaljurand ja lisas, et piirilepe võimaldab eemaldada ebaloogilisuse piirijoontel ja seda efektiivsemalt valvata.

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser andis ülevaate eelnõu menetlusest komisjonis. Välisministri ja väliskomisjoni esimene ettekannete ja küsimuste esitamise järel algasid läbirääkimised, millest võtsid osa fraktsioonide esindajad. Läbirääkimistel osalesid Henn Põlluaas ja Andres Herkel.

Põlluaas ütles, et Eestile ei ole vaja piirilepingut ja see on Eestile kahjulik. Tema sõnul on küsimus suveräänsuses ja selles, kas riik soovib kaitsta oma territoriaalset terviklikkust. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel tegi ta ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Häältega 13 poolt, 63 vastu, üks erapooletu ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.

Andres Herkel tõi esile, et lepingutes on suured sisulised puudused ja seal puudub viide Tartu rahulepingule. Ta juhtis tähelepanu sellele Eesti pool hakkab taas ühepoolselt lepingudi ratifitseerima ja ei tea kuidas käitub teine pool.

Piirilepingutega määratakse kindlaks Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir ning piiritletakse nende riikide vahelised Narva jõe ja Soome lahe merealad. Riigipiiri kirjelduses ja kaartidel esitatud joon erineb vähesel määral praegusest kontrolljoonest ning võrreldes praeguse kontrolljoonega toimub osapoolte vahel teatud maatükkide vahetus. Näiteks, Eesti saab maad nn Saatse saapa piirkonnas ning Venemaa Meremäe vallas Marinova metsa piirkonnas ja Värska vallas Suursoo piirkonnas. Pooled leppisid kokku, et muudatused maismaal, kaasa arvatud järvedel, on võrdsed, nii et kumbki pool territooriumi ei kaota ega võida.

Välislepingut puudutavat eelnõu arutatakse Riigikogus kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus ehk 68 saadiku toetus.

Seadus jõustub üldises korras. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast. Pärast lepingute jõustumist moodustatakse riikidevaheline demarkeerimiskomisjon ja alustatakse riigipiiride markeerimist, mille käigus märgitakse maha ja tähistatakse riigipiir.

Muudatusettepanekute tähtajaks on 9. detsember 2015.