Kaljurand Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimisest: kindlalt paika pandud piir lisab turvalisust
Täna riigikogus Eesti-Vene piirilepingute ratifitseerimise seaduse eelnõu esimesel lugemisel sõna võtnud välisminister Marina Kaljurand rõhutas, et lepingute sõlmimine annab Eestile täiendavat kindlust, et Venemaal pole meie riigi vastu territoriaalseid pretensioone.
"Kuigi töö piirilepingute sõlmimiseks on kestnud juba paar aastakümmet, on just alates 2014. aastast pingestunud julgeolekuolukord Euroopas teinud meile selgeks, et kindlalt paika pandud piir Eesti ja Venemaa vahel lisaks meie turvalisust. Õigus pole kõikvõimas, kuid igal juhul on nii heal kui halval ajal parem omada kokkuleppeid kui neid mitte omada," tõdes välisminister.
Välisminister tunnustas riigikogu liikmete huvi ja vastutustunnet lepingute suhtes. "Olen kindel, et piirilepingud on Riigikogu liikmete poolt üks põhjalikumalt analüüsitud välislepinguid taasiseseisvunud Eestis. Eriti arvestades fakti, et piirilepinguid on arutanud peaaegu kõik Eesti Vabariigi Valitsused ja Riigikogu koosseisud alates 2005. aastast. Tänan teid konstruktiivsete mõttevahetuste eest," lisas välisminister Kaljurand.
Kaljurand märkis, et võrreldes 2014. aastaga on lepingute ainsad muudatused seletuskirjas, mis ajakohastati, lisades praegu ametis oleva õiguskantsleri seisukoha. "Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus ja Tartu rahuleping kehtivad ka pärast nimetatud lepete ratifitseerimist," kinnitas välisminister.
Vabariigi Valitsus esitas 13. oktoobril 2015 Riigikogule "Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu" ja "Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu" ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Riigipiiri lepingu kohaselt saavad muudatused võrreldes ajutise kontrolljoonega maismaal, kaasa arvatud järvedel, olema võrdsed, nii et kumbki pool territooriumi ei kaota ega võida.
Merealade piiritlemise lepingu kohaselt hakkab merealade piirijoon Narva ja Soome lahtedes kulgema arvestuslikul keskjoonel, mis on tõmmatud nii, et iga selle punkt on võrdsel kaugusel mõlema riigi ranniku madalveejoone lähimatest punktidest.
Pärast lepingute jõustumist moodustatakse riikidevaheline demarkeerimiskomisjon ja alustatakse riigipiiri demarkeerimisega, mille käigus märgitakse maha ja tähistatakse riigipiir.
