ÜLEVAADE: Kas Parts on ainus valik? Sobivaid kandidaate Euroopa Kontrollikotta jagub küllaga
Euroopa Kontrollikoja liikmeks on sobivaim kandidaat isik, kes oma riigis kuulub või on kuulunud organisatsioonivälisesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädev selle ametikoha jaoks. Eesti puhul on parimaks näiteks riigikontrolöri amet või riigikontroll asutusena. Samuti ka näiteks õiguskantsleri ametikoht. Oluliseks märksõnaks on aga sõltumatus.
Pärast piigikontrolli taasloomist 1990. aastal sai riigikontrolöriks Hindrek Meri ning aastatel 1998-2002 oli sellel ametikohal Juhan Parts. Isamaa ja Res Publica Liiduga liitus Parts aastal 2002. Ta on olnud justiitsministeeriumi asekantsler (1992-1998), peaminister (2003-2005), majandus- ja kommunikatsiooniminister (2007-2014). Nii praegune Euroopa Kontrollikoja Eesti esindaja liige Kersti Kaljulaid kui peaminister Taavi Rõivas on pidanud Partsi CV-d sobivaimaks. Aga võimalikke kandidaate on veel.
26. märtsil 2013 valis Riigikogu ametisse uue riigikontrolöri, Alar Karise.
Lisaks riigikontrolöri ametikohale on Eesti Vabariigis sõltumatuks ametiisikuks õiguskantsler, kes teostab järelevalvet seadusandlikuja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Allar Jõks (õiguskantsler aastatel 2001–2008) liitus 2009. aastal advokaadibürooga Sorainen, kus on ta partner ja vandeadvokaat. Tema nõustamisvaldkonnad on maksu- ja tolliõigus, suhtlemine riigiga ja haldusõigus, vaidluste lahendamine, riigihanked, energeetika ja üldhuviteenused. Pärast õiguskantsleri ametiaega, oli Jõks aktiivne oma avalike sõnavõttudega, mistõttu oletati, et Jõks plaanib mõne erakonnaga liituda. Erakondlikku kuuluvust pole tal tänaseni.
Indrek Teder oli õiguskantsler aastatel 2008-2015. Endine õiguskantsler Indrek Teder taastas oma liikmelisuse Eesti advokatuuris ja liitus advokaadibüroo Glikman Alvin&Partneritega, olles büroo mentor. Büroo juhtivpartneri Mariana Hagströmi sõnul saab Indrek Tederist büroo mentor. "Indrek Teder on Eesti üks suurema kogemusepagasiga juriste, kelle panus meie riigi õigusmaastiku kujunemisel on märkimisväärne," lisas Hagström.
Ülle Madise on õiguskantsler alates 31. märtsist 2015. Ta on olnud presidendi õigusnõunik (2009-2015), riigikontrolli II auditiosakonna peakontrolör (2005-2008) ja riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik (2002-2005).
Kontrollikotta sobiks ka riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, kelle kohustuseks on juhtida ja arendada auditiosakonda ning tagada auditite tegemine, lähtudes riigikontrolli tegevuse eesmärgist, strateegiast, kehtivatest õigusaktidest ja auditistandarditest.
Riigikogu liige Maris Lauri, kes kuulub Reformierakonda alates 2014. aastast, on töötanud aastaid majandusanalüütikuna. Aastal 2011 sai temast OÜ Oeconomia omanik, ta on olnud Taavi Rõivase majandusnõunik aastal 2014 ning rahandusminister (2014-2015).
Riigikogu liige Aivar Sõerd kuulub alates 2010. aastast Reformierakonda, varasemalt oli ta Eestimaa Rahvaliidu liige (2005-2010). Sõerd on töötanud rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitjana (1993-1996), maksuameti peadirektorina (1999-2003). Ta on olnud rahandusminister aastatel 2005-2007.
Sotsiaaldemokraat ning endine tervise- ja tööminister (2015) Rannar Vassiljev oli üks esimesi, kellele viidati kui võimalikule kandidaadile kontrollikoja ametikohale. Lisaks temale räägiti Juhan Partsist (IRL) ja Jürgen Ligist (Reformierakond). Novembri alguses kinnitas Vassiljev Delfile, et on teadlik spekulatsioonidest ning on sel teemal rääkinud ka erakonna esimehe Jevgeni Ossinovskiga.
"Ma tean, et minu nimega on spekuleeritud, aga see on valitsuse otsus ja see ei ole klassikaline kandideerimine. Kontrollikojas töötamisel on oma tugevad plussid, aga eks seal on oma miinuseid, nagu näiteks see, et see eeldab suhteliselt pikaks ajaks kohvrite pakkimist," viitas Vassiljev kuue aasta pikkusele ametiajale.
Levinud spekulatsioonid võttis Jürgen Ligi sotsiaalmeedias kokku järgmiselt: "Ärge ajage, Luksemburg pole mind kunagi huvitanud. Eesti on mõõtmatult mõnusam ja mu töö ka. Mõnus on ka see, et see ei meeldi neile, kelle arvamus mulle ei meeldi." Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi on olnud ametis 9. aprillist 2015 ning kuulub Eesti Reformierakonda alates 1994. aastast. Ta on olnud rahandusminister (2009-2014) ja kaitseminister (2005-2007).
Euroopa Kontrollikoda
Euroopa Kontrollikoda on üks viiest Euroopa Liidu institutsioonist Euroopa Komisjoni, ELi Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kohtu kõrval. Kontrollikoja ülesanne on auditeerida ELi institutsioonide arvepidamist ja tagada seeläbi liidu finantsjuhtimise usaldusväärsus.
Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele esitab Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadi valitsus rahandusministri ettepanekul, tutvudes eelnevalt riigikontrolöri arvamusega. Pärast valitsuse heakskiitu esitatakse Euroopa kontrollikoja Eesti-poolse esindaja kandidatuur Euroopa Liidu nõukogule. Kontrollikoja liikme kinnitab nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa parlamendiga.
1977. aastal loodud kontrollikoda toimib kolleegiumina, kus on 28 liiget – üks liige igast liikmesriigist. Liikmed nimetab nõukogu pärast nõupidamist Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja neid saab ametisse tagasi nimetada. Liikmed valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi, keda saab tagasi valida. Senise Eesti esindaja Kersti Kaljulaidi volitused Euroopa kontrollikojas kestavad 2016. aasta maikuuni.
