„Pumpame need nüüd täis, liigume kõrvaltänavale ja püstitame kiire ajutise barrikaadi,” juhendab Artur van Balen Pariisi äärelinnas asuva kogukonnakeskuse Jardin d’Alice’i ees.

Jutt käib täispuhutavatest kuubikutest, millest plaanitakse laupäevase meeleavalduse ajal barrikaad valmistada, ja algamas on esimene proov. „Valmis, start!” hüüab Artur ning kohmakalt blokeeritakse kitsas ristmik kandiliste õhupallidega.

„Mis siin toimub?” küsib kõrvalseisja kurjal toonil.

„See on kunstiprojekt!”

„Aa, kunst! Väga tore.”

Olukorras, kus meeleavaldused on keelatud, saab Prantsusmaal kõike kunstiga põhjendada. Vähemalt võib üritada.

Viimase proovi ajal asub ligi järgmine kõrvalseisja. Seekord on tegu erariietes politseinikuga ja teda kunstiargument ei veena. Blokaadi korraldajad viiakse jaoskonda.

Mis sai edasi? Loe homsest eesti Päevalehest, mida sepitsevad eestlased Pariisi kliimakonverentsi ajal!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena