Klimatoloog: aja jooksul võib ilmneda, et kokkulepitud meetmetest kliima soojenemise ohjeldamiseks ei piisa
Tartu ülikooli klimatoloogia professor Jaak Jaagus ütles Pariisis laupäeval sõlmitud kliimalepet kommenteerides, et eelkõige on see oluline sündmus poliitikamaailmas, kuivõrd varasemad säärased kohtumised on lõppenud üldiselt tulemusteta. Aja jooksul võib klimatoloogi sõnul siiski selguda, et kokkulepitust kliima soojenemise ohjeldamiseks ei piisa.
Kliimaleppe järgi tuleb kõigil riikidel ilmselt mingite piirväärtuste ulatuses süsihappegaasi emissiooni vähendama hakata. „Kui kohustuslik see on ja kuivõrd seda tegelikult täitma hakatakse, on muidugi iseküsimus. Igal juhul oli aga poliitiline kokkulepe tähelepanuväärne ja hinnatav,” ütles Jaagus lepet kommenteerides Delfile.
Prantsusmaa välisminister Laurent Fabius nimetas lepet suisa ajalooliseks pöördepunktiks ja New York Times globaalse diplomaatia erakordseks saavutuseks. Nii uhkeid sõnu Jaagus ise ei kasutaks – tema hinnangul püüavad poliitikud ja ajakirjanikud sõnumeid üle tähtsustada, et need rohkem mõjuksid. „Tegelikult saab mingite sündmuste ajaloolist tähtsust hinnata vaid tagantjärele, kui on näha, mis need enesega kaasa tõid ja kas need olid tõepoolest mingiks pöördepunktiks,” sõnas ta.
Teada on, et kliimaleppe eesmärk on tagada, et globaalne temperatuur ei tõuseks rohkem kui 1,5 kraadi. Selle saavutamiseks tuleb Jaaguse kinnitusel piirata teatud hulgal kasvuhoonegaaside emissiooni. „Siinkohal on aga veel teine küsimus. Ega maakera keskmine temperatuur ole funktsionaalselt ühendatud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooniga atmosfääris. See seos on palju keerulisem ja seal on ka palju teisi tegureid, mis temperatuuri mõjutavad,” nentis Jaagus.
„Seetõttu tundub mulle kummaline, et räägitakse nii kindlalt 2- ja 1,5-kraadisest soojenemisest. Aja jooksul võib ilmneda, et praegu kokkulepitud meetmetest ei pruugi kliima soojenemise ohjeldamiseks piisata. Võib ka selguda, et mõju on hoopis vastupidine ehk polekski olnud vaja nii palju pingutada, kuid see on siiski vähetõenäoline.”
Riikide jaoks tähendab lepe Jaaguse sõnul eelkõige rahalisi kulutusi. Need summad võivad olla sedavõrd suured, et takistavad mingi muu eluala, näiteks meditsiini või taristu kaasajastamist. Samuti on tõenäoline, et leppe tõttu tuleb vee, bensiini, elektri jms eest edaspidi rohkem maksta. Eestis on kliimaleppe tõttu arvatavasti kõige rohkem ohus põlevkivienergeetika, mida oleks Jaaguse kinnitusel vaja vähendada.
Kõige raskem on kokkuleppe täitmine arvatavasti vaesematele riikidele. Näiteks oli varem kliimaleppe vastu India, kes nõudis õigust kivisütt põletada. Sedagi tuleks aga vähendada, et vähendada süsihappegaasi õhku paiskamist. „Eks see lepe tähendab täiendavaid kulutusi, mida ei taheta teha,” märkis klimatoloog, kelle hinnangul ongi kokkuvõttes kõige olulisem see, kui palju suvatsetakse kokkulepet täita.
