Kui kehtivate seaduste kohaselt on valimiste korraldajaks Vabariigi valimiskomisjon, siis seadusemuudatused paneksid valimiste korraldamise loodava riigi valimisteenistuse ülesandeks. Riigi valimisteenistus luuakse riigikogu kantselei valimiste osakonna baasil ning see jääks ka tulevikus iseseisvate ülesannetega üksuseks riigikogu kantselei juures.

Vabariigi valimiskomisjon jääb eelnõu kohaselt valimiste aususe ja seaduslikkuse tagajaks, kes teeb kindlaks valimistulemuse, teostab järelevalvet valimiste korraldajate üle ja vaatab läbi kaebused.

„1990. aastatel oli vabariigi valimiskomisjoni riigiametnikest ja kohtunikest liikmete koormus piisav selleks, et valimiskomisjoni sekretariaadi abiga korraldada valimisi oma põhitöö kõrvalt. Tänaseks on valimiste korraldamine muutunud oluliselt töömahukamaks ning otstarbekas on anda see ülesanne valimisi korraldavale eraldi üksusele,“ lausus riigikogu põhiseaduskomisjoni liige ning seadusemuudatusi ette valmistanud töögrupi esimees Martin Kukk.

Näiteks on valimiste korraldamine töömahukam seoses elektroonilise hääletamise kasutuselevõtuga, Euroopa Parlamendi valimiste lisandumisega ning pikenenud hääletamise ajaga.

Lisaks näeb algatatav seaduseelnõu ette isikule õiguse esitada riigi valimisteenistusele vabas vormis avaldus puuduste kohta valimiste korralduses. Avaldus on mõeldud täienduseks kaebusele, võimaldades isikul probleemi lahendamiseks lihtsustatud korras pöörduda valimiste korraldaja poole ja saada probleemile kiire lahendus.

Muudatused on plaanitud jõustada 1. jaanuarist 2017. a.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena