Uuring: vaid 38% eestlastest peab pagulasteemalist informatsiooni piisavaks, kuid infot soovib juurde kõigest 15%

TNS Emori põgenikekriisi suhtumise uuringust selgub, et 38% Eesti elanikest peab olemasolevat informatsiooni pagulaste kohta piisavaks, millest võiks justkui järeldada, et 62% võiks tahta rohkem teada saada. Ometi nähtub uuringust, et pagulaste kohta tahab rohkem teada saada vaid 15% küsitletutest.

Enim tuntakse huvi, millist tugisüsteemi Eesti pagulastele pakub ning kuhu pagulased elama paigutatakse. Samuti huvitavad turvalisusega seotud teemad: kas siia tulevaid pagulasi saab pidada usaldusväärseks ja milline mõju kaasneb nende tulekuga kohalikule elule. Lisaks tahetakse teada põgenikekriisist üldiselt, vastuvõtu kriteeriumidest ja pagulaste taustast.

Uuringu kokkuvõttes järeldab uuringu läbiviija, et vajadust täiendava informatsiooni järele kinnitab ka inimeste ebaühtlane teadlikkus Eesti riigi seisukohtadest pagulasküsimustes. Nii arvab 25% elanikest, et Eestil puudub kaasarääkimisõigus pagulaste vastuvõtmisel. 8% elanikest tunnistab siinkohal, et nad ei tea, kas Eesti riigil on selline kaasarääkimisõigus. 11% elanikest arvavad, et siia saabuvatel pagulastel on õigus saada kaks korda suuremaid toetusi kui Eesti riigi alalistel elanikel. Sama palju oli neidki, kes ei teadnud, millised õigused on pagulastel toetustele võrreldes kohalike elanikega.

“Arvamusuuringu Eesti elanike suhtumisest põgenikekriisi” tellis TNS EMORilt riigikantselei ning sellest selgus, et Eesti elanike valmisolek aidata rändekriisi sõjapõgenikest hädasolijaid on võrreldes käesoleva aasta juuniga kasvanud.

Uuringust kirjutab pikemalt ka tänane Eesti Päevaleht.

Uuringu endaga saab lähemalt tutvuda siin.