Valgamaal leiti tiigist detsembri alguses kadunuks jäänud Heino surnukeha
Täna pärastlõunal tõid tuukrid Lüllemäe külas tiigist välja mehe surnukeha, kelle tuvastamisel selgitati, et tegu on detsembris samas piirkonnas teadmata kadunuks jäänud 52-aastase Heinoga.
Kohalikud elanikud nägid meest viimati 5. detsembri hommikul Lüllemäe külas kodu juures. Kadunuks jäänud mehe lähedase sõnul oli Heino läinud sama päeva õhtul külla ühele oma tuttavale, kus tarbiti üheskoos alkoholi. Külaskäigu lõppedes olevat mees öösel kodu poole suundunud, kuid sinna ta kahjuks ei jõudnud. Järgmisel päeval teatati politseile teadmata kadunuks jäänud mehest ning kuna oli alust arvata, et mees võib olla abitus seisundis või hätta sattunud, alustati piirkonnas otsingutega.
Esmalt kontrolliti selle mehe elukohta, kus Heino viimati külas käis. Peremees ise oli nii tugevas joobes, et ei mäletanud eelmisest õhtust mitte midagi. Politsei vahendas infot kadunud mehest kohalikele elanikele ning kontrollis ega Heino mõne teise sõbra juurde aega veetma läinud. Keegi ei olnud teda näinud ega osanud ka öelda, kuhu ta minna võinuks. Lüllemäe külas läbiviidud otsingutel, kus osales kaheksa politseinikku ja neli vabatahtlikku, kontrolliti üle mehe võimalik teekond naabrimehe juurest koduni. Samuti kontrolliti visuaalsel vaatlusel üle mitmeid piirkonda jäävaid tiike, käidi läbi mahajäetud hooned, vaadati üle teeservad. Hoiti kontakti kohalikega, kui need peaksid midagi kahtlast avastama või uut teavet mehe võimalikust asukohast saama.
Täna ennelõunal leidsid vabatahtlikud tiigi kaldaserva uhutud mütsi ning kutsusid asja uurima politsei. Politsei kaasas tiigi põhja kontrollima tuukrid, kes tõid sealt välja mehe surnukeha.
Tiiki läbi uurima palutud sukeldumiskeskuse MareMark eestvedaja Alo Toomi sõnul tõid nad mehe veest välja täna kella ühe ajal.
Mida rohkem alkoholi, seda rohkem lülitab aju end välja
Valga politseijaoskonna politseimajor Andres Saaron ütles, et välisel vaatlusel meedikud surnukehal vägivalla tundemärke ei tuvastatud ning täpse surma põhjuse peab selgitama kohtuarstlik lahang.
„Selle juhtumi üksikasjad on veel uurimisel, kuid on fakt, et õnnetussurmade üks peamisi riskifaktoreid on just alkohol. Arvestades, kui alkoholilembeline on Eesti elanik võrreldes ülejäänud Euroopaga, on siin ka enam vigastusi ja õnnetussurmasid, mille põhjuseks alkohol,“ selgitas Saaron.
„Mida rohkem alkoholi tarvitatakse, seda enam aju end aktiivsest tegevusest välja lülitab: joobes inimene kaotab kontrolli oma käitumise ja koordinatsiooni üle ning automaatrežiimil tegutsedes ei tunnetata enamjaolt mingisugust ohtu. Ohuolukorda sattununa ei suudeta iseennast enam aga aidata ning kui ka kõrvalist abi pole võtta, on väike tõenäosus kõige traagilisemast tagajärjest pääseda,“ ütles Andres Saaron.
Ta lisas, et antud juhtumis oli alkoholi kõrval määravaks teguriks ka madal veetemperatuur, millega tekib kiiresti alajahtumine. Samuti praegustele ilmaoludele vastav paks riietus, mis veest läbi imbudes inimese väga kiiresti vee alla tõmbab.
