Ööl vastu 1. jaanuari kella 00.30 paiku võtsid Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikud koostöös Viru Vangla ametnikega Ida-Virumaal kinni vanglast põgenenud Eduard Mihhailovi. Teise mehe otsingud jätkuvad.
Aleksandr Suhotski oli vahistatud seoses narkokuriteo kahtlusega. Ta on 36-aastane, tugeva kehaehitusega, 180 cm pikk ja hallide silmadega. Tal on mitu tätoveeringut: vasaku käe välisküljel suur kilbi kujutis koos kinnitusrihmadega, parema jala sääremarjal maski kujutis ja parema jala sääre siseküljel näoga kanepilehe kujutis. Peale selle on tal kõhu paremal küljel umbes 5 cm pikkune arm.
Eduard Mihhailov oli vahistatud varguse kahtluse tõttu. Ta on 24-aastane, kõhna kehaehitusega, 165 cm pikk ja pruunide silmadega. Tal on samuti tätoveeringuid: paremal jalasäärel ornamendi kujutis ja vasaku jala peal hieroglüüfid. Lisaks on tal parema põlve välisküljel põletusarm.
Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama rääkis pärast meeste põgenemist Delfile, et põgenenud vangid ei kuulu kõige ohtlikemate vangide hulka, aga neid märgates tuleb anda teada vanglateenistusele või politseile ja mitte püüda neid ise kinni pidada.
Kama nentis ka, et meestel oli võimalik põgeneda seetõttu, et vanglas toimus remont ja vangla välismüüri ääres olid tellingud. Vahialused lõhkusid põgenemiseks aknatrellid ja ronisid vanglapiirde remondiks kasutatavaid tellingu osi üksteise otsa ladudes piirdest üle.
Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kinnipeetava põgenemist.
20. oktoobril kohtus Kama riigikogu õiguskomisjoniga, kuna komisjon soovis saada kahe vahialuse põgenemisest ülevaate. Komisjoni soov oli Kamaga arutada ka selle üle, kuidas sääraseid põgenemisi tulevikus vältida. Samuti taheti saada ülevaade Tallinna vangla kolimisplaanidest.
Tallinna vangla on vana ja amortiseerunud, mistõttu tegeleb Riigi Kinnisvara AS uue vangla ehitamise ettevalmistamisega ja parasjagu käib ehitushange. Uus Tallinna vangla saab valmis 2018. aastal, siis kolitakse vangid sinna ja vana vangla saab kinni panna. Uus vangla ehitatakse nii, et sealt oleks oluliselt raskem põgeneda. Praegune Tallinna vangla on küll amortiseerunud, kuid seda tuleb siiski hoida piisavalt töökorras, kuni vangid saab uude vanglasse viia.
Peale oktoobris plehku pannud mehe on seni tabamata ka Alex Puškin, kes 2008. aastal põgenes konvoeerimise ajal liikuvast meditsiiniautost. Toona 30-aastane Puškin oli varas ja paadunud röövel, keda toimetati Tallinna vanglast Maardus asunud vangide haiglasse. Vahistatul õnnestus sõidukist põgeneda Vana-Narva maantee raudteeülesõidu kohal arvatavalt tänu ukse rikkele. Puškinit pole siiani tabatud ja ta figureerib isegi Interpoli kõige tagaotsitavamate nimekirjas. Üle kuu aja otsiti tänavu taga ka 44-aastast Igor Karpi, kes 18. septembril ettenähtud kellaajaks Maardu avavanglaosakonda tagasi ei pöördunud. Tallinna vanglateabe- ja uurimisosakonna ametnikud võtsid varavastaste kuritegude eest süüdi mõistetud Karpi kinni 29. oktoobri õhtul kella 21 paiku Tallinna kesklinnas. Tema osas käib nüüd kriminaalmenetlus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvale hoidmist.
Terve taasiseisvumisaja põgenemiste kohta justiitsministeeriumil ammendavat ülevaadet ei ole, kuid ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku kinnitusel tuleb selliseid juhtumeid, kus vang põgeneb vangla territooriumilt, ette harva.
"Üldjuhul üritatakse põgeneda väljaspool vanglat – kas haiglast või konvoeerimise ajal. Eelmine kambrist põgenemine toimus 2010. aastal, kui vang lõhkus Murru vanglas öörahu ajal akna ees olevad trellid, väljus hoone katusele ning ületas perimeetri piirded," sõnas Tuulik ja lisas, et see vang pöördus järgmisel päeval ise vanglasse tagasi.
Vanglavälistelt saatmistelt on üritatud põgeneda veel mõningatel üksikutel juhtudel, kuid siis on üritajad ministeeriumi kinnitusel kiiresti kätte saadud.
