Jüri Saar: loomulik oleks, et kriminaalkorras karistatud inimesed poliitikast lahkuvad, aga paistab, et Keskerakonna puhul see ei kehti

„Oleks loomulik, kui kriminaalkorras karistatud inimesed poliitikast lahkuksid,“ arvas Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar. Vaatamata sellele, et kriminaalkorras karistatud Keskerakonna etteotsa pandi kriminaalkorras karistatud inimene, ei saa Saare sõnul siin õiguslikus mõttes rääkida kuritegelikust organisatsioonist.

Meil on nüüd kriminaalkorras karistatud erakond, millel on kriminaalkorras karistatud tegevjuht. Talupojamõistus ütleb, et JOKK ta võib ju olla, aga ühtlasi on see ebamoraalne. Äkki peaks ette võtma midagi, et edaspidi selline asi ei saaks enam JOKK olla? Muutma mõnda seadust?

Ma arvan, et seadusi on piisavalt. Erakond on mittetulundusühing, mille kohta on olemas mittetulundusühingute seadus. Erakonnal on ka põhikiri olemas… Praktikas ei ole muidugi kindlasti võimalik ette kujutada erakonda, kes asub väljaspool Eesti õigusruumi. Eks seda nüüd siis arutama hakatakse. Loomulik oleks, et kriminaalkorras karistatud inimesed poliitikast lahkuvad, aga paistab, et selle erakonna puhul see ei kehti.

Luuakse uut normaalsust?

Jah, võib ka niiviisi öelda. Need ajad, kui natuke kaugemasse minevikku vaadata, on ka Eestis 1920.-tel aastatel olnud – kommunistid olid põrandaalune poliitiline liikumine. Teate, väga raske on öelda, mida nad praegu seal omavahel mõtlevad.

Kas tihkate anda hinnangut sellele, kas kriminaalkuriteos süüdimõistetud erakonda, mida juhib kriminaalkorras karistatud inimene, saab nimetada kuritegelikuks organisatsiooniks või nende tegevust organiseeritud kuritegevuseks?

Võib-olla peaks sellise küsimuse esitama õiguskantslerile. Las mõni kodanik kirjutab sellise küsimusega avalduse ja palub sellele vastata. Miks mitte, vaadata, mida õiguskantsler selle kohta arvab.

Kirjutan talle. Nii et ei ole päris rumal küsimus?

Absoluutselt mitte. Kodanikul võib ju selline huvi olla, et mida sellest arvata.

Erakond sai oma teo eest karistuseks 10 000 eurot trahvi. Tundub suhteliselt vähe nende haaret arvestades...

Võrreldes selle summaga, mida valimistulemuste eest riigieelarvest saadakse jah.
Selle aasta algusest muutus seadus. Varem oli juriidilist isikut võimalik karistada ka likvideerimisega. Nüüd koos karistusõiguse revisjoniga muudeti karistusseadustikku, praegu on juriidiliste isikute karistusviis ainult rahaline.

Kas see muutus oli viga?

Ei tea… See oli suur komisjon. Ma ei tea, kas seal põhjendati, miks likvideerimise võimalus kadus, kuid välja ta jäi. Mõeldud oli seal pigem äriühinguid, aga teoreetiliselt oleks vana korra järgi võinud kriminaalkorras süüdi mõistetud erakond minna ka sundlikvideerimisele kohtuotsusega.

Millega peaks üks organisatsioon üldse hakkama saama, et tõega maffia silti või organiseeritud kuritegevuse silti ära teenida?

Võtke karistusseadustiku kommentaarid ette, seal on kuritegeliku ühenduse loomine ja sellesse kuulumine lahti kirjutatud. See praktika väga suur ei ole, kuigi karistusseadustikus on see kuriteokoosseis olemas. Inimesi on küll mõistetud selle alusel süüdi, aga seda on päris raske ette kujutada, et mingi poliitiline ühendus võiks selle alla mahtuda. See on tähendaks juba väga selget näiteks vandenõu organiseerimist riigikorra muutmiseks. Need on juba väga tõsised asjad. Ma hästi ei usu, et õigusliku analüüsiga saaks rääkida ühest Eesti erakonnast kui kuritegelikust organisatsioonist.