Putin: Ida-Euroopa arvab, et meie oleme Nõukogude Liit - see pole nii

Pühapäeval läks Vene telekanalis Rossija 1 eetrisse Vladimir Solovjovi dokumentaalfilm „Miroporjadok“ („Maailmakord“), milles teiste hulgas on intervjueeritud Venemaa presidenti Vladimir Putinit, kes rääkis vabalt ja väljendeid valimata. Lenta.ru avaldas sellest intervjuust huvitavamaid väljavõtteid.

Miks ei ole Washington Moskvale seltsimees?

Venemaa on riik, kes ei karda sekkuda rahvusvahelistesse asjadesse, sest tegutseb alati maksimaalselt ettevaatlikult ja püüab kindlustada end negatiivsete tagajärgede eest. Ühendriigid ei karda samuti sekkuda rahvusvahelistesse asjadesse, aga tagajärgedele ei mõtle. Putini arvates seisneb selles põhimõtteline erinevus kahe riigi käitumises.

„Nad on suured, istuvad ookeani taga. Dollar on maailmavaluuta, see on kõige suurem majandus maailmas. Teevad operatsiooni, teevad: „Ai, jälle ei tulnud välja! Noh, järgmine,“ iseloomustas Putin ameeriklaste tegevust maailmaareenil. „Uued poliitilised tõusikud on kaotanud reaalsustunde, mulle tundub. Nad ei ole isegi aru saanud, et nende oma maailma sees on alanud pöördumatud protsessid. Kui praegu seisavad kõik rivis valvel ja annavad au, siis ei tähenda see, et nii jääb igavesti. Sest on mõned maad ja rahvad, kes ei jää sisimas mitte kunagi rahule teisejärgulise rolliga.“

Putin ei tahtnud võrrelda Nõukogude Liidu tegevust Afganistanis ja USA tegevust Vietnamis. „Me olime Afganistanis ikkagi ametis olnud Afganistani valitsuse ja presidendi palvel. Seal on suur vahe,“ rõhutas Putin.

„Vigu? Kui võrrelda Ameerika Vietnami kampaaniaga, oli meil vigu vähe,“ ütles Putin ja lisas, et ameeriklastele pole need vead midagi õpetanud.

Seda, kas Nõukogude vägede viimine Afganistani oli õige, tuleb Putini sõnul veel tähelepanelikult uurida.

Kas on olemas tuumasõjaoht?

Putin tuletas meelde Jalta konverentsi, mis fikseeris olukorra 1945. aastal. Võitjariigid lõid siis süsteemi, mis „vastas poliitiliste jõudude jagunemisele“.

„Sellest ajast on palju muutunud, on ilmunud tuumarelv – see on oluline faktor maailma asjades, ta on levinud mõnedesse teistesse riikidesse, on kasvanud ülemaailmsed hiiglased, nagu India ja Hiina, poliitiliselt lavalt on lahkunud Nõukogude Liit,“ rääkis Putin. „Meie partnerid oleksid pidanud mõtlema sellele, et tuleb seda olukorda ära kasutada ja saada kujunenud ülemaailmsetes suhetes moraalseteks liidriteks. Aga nemad jätkasid vanamoodi tegutsemist ja mõtlemist, pähe jäid külma sõja klišeed.“

Putini hinnangul kujutab USA taktikaline tuumarelv Euroopas Venemaale suuremat ohtu kui Vene oma USA-le.

Kõik maailma liidrid on ühel arvamusel selle kohta, et ei tohi laiendada riikide arvu, kellel on tuumarelv: „Meil on siin nii eurooplaste kui ameeriklaste kui meie Hiina sõpradega ikkagi täielik konsensus.“

Küsimusele, kas tuleb uus maailmasõda, vastas Putin: „Loodan, et mitte. Igal juhul oleks see tänapäevastes rahvusvahelistes tingimustes planetaarne katastroof. Tahaks loota, et planeedil Maa ei leidu täna hullu inimest, kes otsustaks tuumarelvi kasutada.“

Kuidas seista vastu „värvilistele revolutsioonidele“?

„Meil peab olema ainult üks retsept – tänapäevase rahvusvahelise õiguse aluste tugevdamine. Ei saa olla mingit teist või kolmandat tõlgendust, kui mõeldakse selle üle, mis on suveräänsus ja kas seda tuleb austada,“ rõhutas Putin.

Putin on enese sõnul alati lääne partnereid hoiatanud oma ettekujutuse demokraatiast „automaatse, mehaanilise“ levitamise eest teistele riikidele ja rahvastele. Putinit pole aga keegi kuulda võtnud. „Sest nähtavasti peetakse end eksimatuks, suureks, aga vastutust pole mingisugust,“ tegi Putin järelduse.

Kas on võimalik rahvusvahelist õigust rikkumata toetada neid jõude riigi sees, kes seisavad demokraatlike väärtuste eest? „Aidake neid rahaliselt, aidake neid informatsiooniliselt, poliitiliselt, aga ei ole vaja sinna minna nagu elevant portselanipoodi ja seal kõik täiesti segi ajada. Pole vaja neid riike kõikuma lüüa, pole vaja seal riiklust lõhkuda,“ ütles Putin.

Mis ootab Ukrainat?

Putini arvates näevad paljud läänes, et nad tegid vea, toetades 2014. aastal Ukrainas riigipööret ja toetada Ukrainat keegi ei taha. Eelistatakse jätta finantskoorem Venemaale, millest annab tunnistust olukord Ukraina võla tagasi maksmata jätmisega.

Putini hinnangul ei saa riigipöörde abil midagi paremaks teha. „Riik pandi välise juhtimise alla, toodi sinna kõik võtmetähtsusega valitsejad naaberriikidest piiri tagant, ookeani tagant,“ märkis Putin.

„Aga mida Ukraina vastu saab? Võimalik, et antakse viisavaba sisenemise õigus Euroopasse? Võib-olla antakse. Võib-olla mitte. Aga see ei ole õigus tööle, see ei ole ju tööviisa,“ lausus Putin. Tööliste ja lapsehoidjate roll ei ole Putini sõnul see tulevik, mis peaks olema „sellisel suurepärasel maal sellise toreda rahvaga nagu ukrainlased“.

Mis saab venelastest Donbassis?

Mis puudutab venelasi või Venemaale orienteeritud inimesi Ukraina kaguosas, siis Putin lubas, et ei jäta neid natsionalistidele „ärasöömiseks“.

Milles on Euroopa häda?

Putin peab Euroopa peamiseks probleemiks seda, et ta on andnud osa suveräänsusest USA-le, loobudes oma isiklike huvide järgimisest. Ühelt poolt on see Putini sõnul täiesti normaalne, kui osa suveräänsusest antakse riigiülestele organitele. „Aga fookus on selles, et see pole antud isegi mitte NATO-le, vaid NATO juhile – Ühendriikidele,“ rõhutas Putin.

Putin märkis, et peab maailmaareenil tegemist tegema kõigi kolleegidega, kas talle see meeldib või mitte. Aga kaht Euroopa riigijuhti tuletas ta hea sõnaga eraldi meelde: Prantsusmaa presidenti Jacques Chiraci ja Saksamaa liidukantslerit Gerhard Schröderit, kes Putin sõnul maksid oma iseseisva poliitika eest.

„Me naasime korduvalt selle teema juurde: Iraak, Ameerika vägede sisseviimine. Siis olid Saksamaa Schröderi juhtimisel ja Prantsusmaa Chiraci juhtimisel selle vastu. Ma tahan veel kord rõhutada – mitte mina ei veennud neid. Nemad veensid mind nendega ühinema,“ meenutas Putin.

„Chirac, kellel olid väga lähedased, usalduslikud suhted Lähis-Ida sunniitliku osaga, nägi juba siis ette, milleni see viib,“ ütles Putin. Terroriaktid Pariisis on vaid osa tagajärgedest. „Chirac mõtles siis selle peale ja tal oli õigus,“ märkis Putin.

„Schröder ei ole Vene-meelne poliitik. Ta on Saksa-meelne,“ ütles Putin Saksamaa endise kantsleri kohta. „Ja ta ei teinud midagi sellist, mis oleks kahjustanud tema riigi huve, vaid vastupidi, võitles alati nende huvide eest.“

Näiteks tõi Putin gaasijuhtme Nord Stream 1 ehitamise, mille tema sõnul algatas Saksamaa. „Ma vaatasin lihtsalt suu ammuli, kuidas teda rünnati. Nüüd räägivad kõik: „Oh kui hästi me ehitasime.“ Nii ehitas selle Schröder! Aga see on juba teine küsimus,“ rääkis Putin.

Kas Putinit solvab kriitika?

Paljude Ida-Euroopa riikide Vene-vastane retoorika Putinit eriti ei kõiguta. Ta näeb selles ainult sisepoliitilise võitluse faktorit. Putin on veendunud, et enamik välisriikide kodanikke, kelle liidrid Venemaad kritiseerivad, vastupidi, toetavad Moskvat. „Väga palju on maailmas maid ja inimesi, kes on täielikult meie poolel ja jagavad meie vaateid,“ ütles Putin.

Terav ja ebaõiglane kriitika näitab Putini sõnul kultuuri puudumist. „Mind see ei puuduta. Teate, mul on oma stiil, oma suhe kõigi nende asjadega, ma arvan, et mul ei ole selleks õigust, sest pean töötama kõigiga oma maa huvides,“ ütles Putin.

„Nagu ma juba rääkisin, just need külma sõja, mineviku rudimendid, just need … segavad aktiivset edasiliikumist. Euroopa ju suurenes, laienes Ida-Euroopa riikide arvelt, kes on alati suhtunud, viimastel aastakümnetel igal juhul, tohutult kahtlustavalt Nõukogude Liitu. Ja see kanti üle tänapäeva Venemaale. Nad arvavad, et meie oleme Nõukogude Liit. See pole nii,“ kinnitas Putin.

„Ühinege täna Venemaaga,“ kutsus Putin üles. Me oleme avatud, ei kavatse nende sanktsioonide pärast mossitada. Me ootame kõiki.“