Miks on ilm tavatult soe? Klimatoloog Ain Kallis selgitab
Klimatoloog Ain Kallise sõnul on meil Eestis selliseid sügiseid ja talve alguseid ikka olnud ja seda ka aastakümneid tagasi, kuid praegune on siiski eriline. "Sügistalv on seekord väga ekstreemne sattunud, et ta selliseid päeva- ja kuurekordeid puistab," ütles Kallis Delfile.
Klimatoloog ootab põnevusega homset. "Kui täna oleks jõuluõhtu, siis oleks juba jõululaupäeva rekord ületatud. Tartus on see 5,9, praegu varahommikul oli Tartus 8 kraadi sooja," oli ta ootusärev.
"Üldiselt kliima soojeneb – selles ei ole mingit kahtlust. Muster on selline, et praegused kuurekordid on enamasti pärit viimastest aastakümnetest, välja arvatud külmarekordid. Need on mõõdetud palju aastakümneid tagasi, kui välja jätta üks erand - see on novembri külmarekord -, mis on pärit 93. aastast," tõdes Kallis.
Õhumasside liikumise suunad on muutunud
Praegused soojad ilmad on tingitud põhiliselt sellest, et atmosfääri tsirkulatsioon ehk õhumasside liikumise suunad on viimastel aegadel muutunud. "Detsembris-jaanuaris on tavaliselt tulnud palju arktilisi õhumasse Jäämere piirkonnast. Viimastel aegadel tulevad tsüklonite seeriad Põhja-Atlandi ja Islandi kandist ning toovad meile sooja," selgitas Kallis.
Klimatoloogi kinnitusel ei osata öelda, kui kaua selline õhuvool kestab, sest ilmataadil on alati midagi põnevat valmis mõeldud. Selgus saabub aastakümnete pärast, kui saame tagantjärele kliimat vaadelda. "Võivad tulla ilusad, lumised talved, ega siin ei ole miski imekspandav. Nagu 2005. aastal võib tulla soe ja vihmane jaanuar. 2005. aastal öeldi, et see võib olla tingitud kliimamuutustest, aga võib ka mitte olla," ütles Kallis.
Eesti kliima on Kallise hinnangul üldiselt välismõjude suhtes väga tundlik. "1987. aastal oli aegade kõige külmem jaanuar ja kahe aasta pärast (1989) oli kõigi aegade kõige soojem jaanuar. Kaks aastat ja kõik on täiesti vastupidi. Meie elame väga mõjutatavas ja põnevas kohas," märkis ta.
Ilmateenistuse spetsialisti sõnul me kliimamuutuse vastu võidelda ei saa. "Kliimamuutused toimuvad edasi. Ainuke asi on see, et me peaksime vaatama seda, et me liialt atmosfääri ei saastaks, ei tõstaks kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni ja vaataks neid kõiki võimalusi, mis meie käsutuses on. See kõik mõjutab meie kliimat."
Kuigi on tendents, et temperatuur läheb tõususuunas ning talvel on sademeid rohkem eriti vedelal kujul, ei ole tuulte tugevnemise ja tormide sagenemise osas selliseid kindlaid tendentse tähele pandud. "On ka tugevamaid tuuli olnud. Need, mis meil on esinenud, ei ole väga tugevad olnud. Rahvusvahelises mõttes on nad tormikesed. Üksikud puhangud 33 m/s on orkaanitaolised, aga keskmine tuul on alles tormi piiri peal," lausus Kallis.
