Külma sõja aegne USA sõjaplaan nägi ette Tartu tuumarelvaga hävitamise

Tartu linn, täpsemalt selle külje all olnud Raadi sõjaväelennuväli, oleks tuumasõja korral olnud USA õhuväe tuumarünnaku sihtmärgiks, selgub hiljuti avalikustatud andmetest. Eestis oli ka hulk madalama prioriteetsusega sihtmärke, mida oleks pommitatud siis, kui tähtsamate sihtmärkide pommitamine poleks sõda lõpetanud. Tartu järel tähtsuselt teine koht oli Pärnu.

USA ajaloolased George Washingtoni Ülikoolist nõudsid USA valitsuselt välja info külma sõja aegsete tuumasõja plaanide kohta. Neist selgub, et 1950. aastatel oli USA tuumarünnakute ainsaks planeeritud sihtmärgiks Balti riikides Raadi lennuväli Tartus.

USA strateegiliste õhuvägede 1956. aastal kokku pandud tuumarünnaku sihtmärkide nimekiri valmis ajal, kui tuumarelvasid ei olnud veel massiliselt paigutatud kontinentidevahelistele rakettidele ega allveelaevadele, mistõttu tuumarelvad tuli kohale viia pommituslennukitega.

Seetõttu olidki ameeriklaste tuumarünnaku sihtmärkide nimekirjas sõjaväelennuväljadel väga prominentne koht. Teadlaste kokku pandud materjalidest selgub, et ameeriklastel oli ülevaade 1100 Nõukogude Liidu lennuväljast. Neile lennuväljadele anti prioriteetsuse järgi number, Raadi lennuväli oli tähtsuse järgi 13. kohal.

Ülejäänud Nõukogude Liidu esmajärjekorras hävitamisele kuulunud lennuväljadest oli kuus Valgevenes (sealhulgas nr 1 ja nr 2 tähtsusega lennuväljad), kuus Venemaal ja seitse Ukrainas. Mitte ükski Läti ega Leedu sihtmärk ei olnud USA tuumapommitamise nimekirjas.

Tuumasõja korral oleks Eestit mõjutanud ka naaberpiirkondade ründamine. Leningradi linn oli Moskva järel tähtsuselt teine sihtmärk. Leningrad, Moskva, Varssavi, Ida-Berliin ja Peking oleks sõjaplaani kohaselt täielikult hävitatud, kusjuures lisaks sõjalistele sihtmärkidele oleks osa tuumarelvasid suunatud ka lihtsalt suurte elamurajoonide pihta.

Eestile lähedal oleks olnud ka tuumapommitamise nimekirja kuulunud Soltsõ lennuväli Novgorodi oblastis.

Eestis oli veel sihtmärke

Ameeriklaste dokumentidest selgub, et Eestis oli veel olulisi Nõukogude sõjaväe sihtmärke, mis võisid sattuda tuumapommitamise alla. Tõenäoliselt olid need sihtmärgid madalama prioriteetsusega kui Raadi lennuväli ja pole täiesti selge, kas ja mis tingimustel oleks tuumarünnak neid tabanud.

Mannuste 236
Võru 526
Aste 894
Haapsalu 297
Ivangorod 878
Kuressaare 571
Kuusiku 371
Paldiski/Klooga 152
Paldiski/Vasalemma 103
Pärnu 78
Põltsamaa 1010
Rakvere 296
Tallinn/Lasnamäe 231
Tallinn/Ülemiste 351
Tartu 13
Valga 1105
Võhma 940

Lasnamäel oli sihtmärgiks tõenäoliselt kunagine sõjaväelennuväli, mida praeguseks enam pole.

Nõukogude Liidu sõjaplaan: 7 päevaga Reini jõeni

Omaenda tuumarelvade kasutamisel põhinev sõjaplaan oli ka Nõukogude Liidul. 10 aastat tagasi avalikustas Poola Varssavi pakti 1979. aastast pärit sõjaplaani nimega 7 päevaga Reini jõeni.

Selle plaani kohaselt oleks Nõukogude Liidu ja tema liitlaste sõjaväed Ida-Saksamaalt ja Tšehhoslovakkiast jõudnud seitsme päevaga Reini jõeni. Nõukogude planeerijad eeldasid, et Nõukogude konventsionaalsete vägede ülekaalu kompenseerimiseks oleks NATO alustanud peatselt peale sõja puhkemist tuumarünnakuid Visla jõel olevate sihtmärkide pihta, et takistada vägede juurdetoomist Nõukogude Liidust.

Sellele oleks Nõukogude väejuhatus vastanud tuumalöökidega Lääne-Saksamaa, Hollandi, Belgia, Taani, Itaalia ja Austria linnade pihta. Sellega paralleelselt oleks toimunud Varssavi pakti vägede rünnak lääne suunas, et haarata enda kontrolli alla Saksamaa, Holland, Belgia, Taani ja Itaalia.

Nõukogude sõjaplaan nägi ette, et Nõukogude Liidu, Prantsusmaa ja Suurbritannia pinnale tuumapomme ei visata. Nii Suurbritannial kui Prantsusmaal olid sel ajal iseseisvad tuumajõud, mis oleks neil võimaldanud nende territooriumi ründamise korral anda vastulöök Nõukogude Liidu suurlinnade pihta. See tähendab, et Nõukogude Liidu sõjaplaani kohaselt oleks tuumarelvade läbi tabanud suurim häving Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahele jäävaid riike, millel endil tuumarelvasid polnud.