Indias vangistuses viibiva laevakaitsja viimane intervjuu enne kohtuotsust: möödunud aastal ühtegi positiivset hetke meil siin ei olnudki...

On 22. detsember, aasta 2015. Terve Eesti valmistub suurteks pühadeks ning ka siinkirjutajal on mõtted juba osaliselt jõulupuu, pere ning pühadesoojuse juures. Siiski närib mind üks okas. Nimelt olen viimastel nädalatel suhelnud tihedamalt Indias juba kolmandat aastat vangistuses viibiva laevakaitsjaga. Mind närib, et Alvar Hunt koos 13 teise eestlasega veedab kolmandad pühad kohas, kus ta tegelikult olema ei peaks - perest kaugel, põhjamaalase tervisele laastavalt mõjuvas kliimas ning seda kõike justkui suure bürokraatia tõttu.

"Nüüd oleme natukene taastunud, et siin oli üks nädal läks peaaegu ära lõunas, Tuticorinis (kus leiavad aset kohtuistungid - toim.). See on päris väsitav, seista seal püsti terve päev läbi, ja seal aega ei öelda ju, kuna istung algab, vaid võetakse jooksvalt ette. Terve päev läheb alati ära," alustab India ühes kohvikus istuv Alvar Skype`i teel rääkimist, kui olen küsinud temalt käekäigu kohta.