Hannes Rumm: Cameron pani maja põlema ja nüüd kustutab seda
Euroopa Liidu infokeskuses toimunud pressiüritusel "Tagasivaade tormilisele 2015. aastale Euroopa Liidus" võtsid Euroopa Liidule olulised teemad kokku Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansipi kabinetiülem Juhan Lepassaar, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm. Üheks oluliseks teemaks peeti Brexitit, ehk Suurbritannia võimalikku EL-ist lahkumist.
Kersti Kaljulaid nimetas Suurbritannia kõige konfliktsemaks teemaks toetusi, mida inimestele makstakse. Eelkõige ei peeta silmas toetusi, mida saavad töötud või lapsed, vaid neid, mis on nn töötamise hüved. "Seal on ajalooliselt kujunenud selline tobe olukord, et kui inimene saab vähe palka, siis mitte ta ei pea minema tööandja käest palka juurde küsima ja tööandja ei pea maksma palka juurde, sest muidu inimene ei saa lihtsalt elada selle palga eest, vaid mingil põhjusel on seal selline süsteem, kus makstaksegi inimesele raha juurde," selgitas ta.
Hannes Rumm lisas, et sellised toetused on oluline osa Suurbritannia sotsiaalpoliitikast, mille eesmärk on hoida inimesi pigem tööl. "Kuna tööandja ei ole valmis maksma piisavalt kõrget palka, tuleb oluline osa tema sissetulekust lisaks palgale riiklikust toetusest ja nüüd nad on mures sellepärast, et neil on väga palju poolakaid, rumeenlasi, bulgaarlasi ja natuke ka eestlasi, kes neid toetusi naudivad."
Kaljulaidi sõnul on sotsiaaltoetuste puhul alati nokk kinni ja saba lahti olukord. "Riik lahendas ära selle probleemi, et väikese palga eest ei tasunud tööle minna, sest töötu abiraha pealt sai paremini elada. Mis on tulemus? Tulemus on see, et turg on täiesti ära solgitud," ütles ta ning tõi näite, kus Londoni kesklinnas ettekandjana väikse palga eest töötaval inimesel ei ole võimalik ära elada ning riik maksab teise palga juurde. Selle võrra on aga hinnad restoranis odavamad ja pankurid saavad seal söömas käia. "Kelleni see dotatsioon lõpuks jõuab, kas nii sügav turu solkimine on ikka põhjendatud?" küsis Kaljulaid.
Kontrollikoja Eesti esindaja lisas, et selle asemel, et paluda klaarida see asi ära Euroopa tasandil, on seda võimalik muuta siseriiklike meetmetega, kuid samas möönis ta, et hetkel see võimalik ei ole. "Tuleb kokku leppida, et mingil ajal kohaldatakse siseriiklikult mingeid muudatusi," pakkus Kaljulaid.
Lepassaare sõnul näitab Suurbritannia ja Euroopa Liidu suhete raamistik, kui oluline on siseriiklik narratiiv EL-i suhtes. "Nad [britid - toim] on veidi teistsuguse suhtumisega sellesse, mis kontinendil toimub, ja side või tahe seostada ennast selle Euroopa projektiga on erinevatel põhjustel kehvake," tõdes ta.
"Ma ei ole päris kindel, kas me peaksime minema kaasa euroskeptiliste äärmustega Suurbritannias. Tunnistame, et tööjõu vaba liikumist Suurbritanniasse ei tule. Referendum võidetakse argumentidega Euroopa Liit kui majanduskasvu ja tööhõive mootor. See oli see, miks britid üldse liitusid sellega," leidis Lepassaar.
Vaata galeriid ürituselt "Tagasivaade tormilisele 2015. aastale Euroopa Liidus"!
Cameron kustutab maja, mille ta ise süütas
Rummi sõnul oleksime Suurbritannia ja EL-i teemadel sellel aastal palju rohkem rääkinud, kui pagulaste ja Kreeka teema poleks nii tugevalt esile kerkinud, sest Suurbritannia peaminister David Cameron soovis võimalikult suurt siseriiklikku tähelepanu.
Rummi häiris hiljuti Postimehes kirjutatud juhtkiri sellest, kuidas Cameron võitleb rahvahääletuse võidu nimel. "Mis mõttes, et kui mees kolm aastat tagasi paneb maja põlema, nüüd te kirjutate juhtkirja, kus mees kangelaslikult kustutab maja? Ära siis pane maja põlema, siis ei ole vaja sul seda kangelaslikult kustutada. Mulle tundub, et britid on emotsionaalselt 1918. aastast eestlastele väga südamelähedased ja me ei saa aru, mida Cameron teeb, muuhulgas idaeurooplasi vaenates, tegelikult ta vaenab ka eestlasi, mitte ainult poolakaid, rumeenlasi, bulgaarlasi. Selline sisepoliitiline vaenlase kuju, mis on maalitud - seal sees on ka eestlased," arvas ta.
Kaljulaid märkis, et läbirääkimiste stiililt sarnaneme me rohkem sakslastega, kuid Suurbritannia majanduspoliitika ei ole meile võõras. Samas on nõudmistaktika brittidele alati omane olnud.
Kaljulaidi arvates hakkamegi nüüd nägema, kus komisjon hakkab välja käima Jean-Claude Junckeri [Euroopa Komisjoni president - toim] esitatud majanduspoliitilisi lubadusi, milleks on näiteks administreerimise vähendamine ja ülereguleerimise piiramine. "Kõik see on täpselt see, mida Suurbritannia küsib. Esimene kord, kui mina neid punkte lugesin, mõtlesin et küll on kahju, et Merkel seda ei öelnud, oleks palju tõsisemalt suhtunud."
Rumm lisas, et Cameron on kangelaslikult Junckeri ettepanekutest mööda vaadanud, mille hulgas oli ka rände- ning migratsiooniteema ning brittide hoidmine Euroopa Liidus ehk bürokraatia vähendamine ja EL-i ülereguleerimise vältimine. "Cameron on kangelaslikult mööda vaadanud, kui Juncker ja uus Euroopa Komisjon alustas ja nad ulatasid sõbrakäe Cameronile, kes isiklikult oli avalikult sõna ja teoga Junckerit solvanud. Nad on sellest kangelaslikult mööda vaadanud, see võtab temalt ära võimaluse teha sisepoliitilist show'd, et mina lendan Brüsselisse, nõuan sealt ja tulen millegagi tagasi," rääkis ta.
"Ma olen nõus, et see on teater ja praegu mängivad seda teatrit enam mitte ainult Suurbritannia, vaid ka komisjon, tehes neid ettepanekuid, mida Cameron saaks kiita, aga sellepärast olen ma ka kindel, et referendumit ei võideta siiski ainult selle argumendi pealt, et EL pakub ka teie majandusele paremat lahendust," viitas Kaljulaid eelpool mainitud Junckeri prioriteetidele.
