Nii Euroopa Komisjon kui Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon (OSCE) tulid eile välja karmi kriitikaga Poola valitsuse poolt parlamendis välja käidud meediaseaduse muutmisettepanekute vastu.
Alles oktoobris võimule tulnud Seaduse ja Õigluse partei (PiS) esitatud eelnõu järgi antakse Poola rahandusministrile õigus määrata rahvusliku televisiooni ja raadio juhtkond vastavalt oma äranägemisele.
Kolmapäeva õhtul kiitis Seim ehk parlamendi alamkoda alles päev varem esitatud eelnõu juba heaks. Jõustumiseks on vaja veel hääletust Senatis ja president Andrzej Duda allkirja: esimeses on hiljutiste valimiste järel PiS-il samuti vajalikud hääled koos ning Duda pärineb teatavasti sama valitseva konservatiivse erakonna ridadest.
Järjekordne eelnõu, mille eesmärgiks on Poola sõltumatute institutsioonide muutmine valitsusele lojaalseks, pälvis kiire rahvusvahelise kriitika.
Euroopa Komisjon saatis eile Poola valitsusele kirja, kus väljendas meediaseadusega tehtavate muudatuste üle selget muret. „Meediavabadus ning –pluralism on olulised ühistele väärtustele rajatud liidu ning neid austava EL-i liikmesriigi mitmekesise ühiskonna osad,“ kirjutas Komisjoni asepresident Frans Timmermans Poola ministritele. Ta palus, et Varssavi seletaks Euroopa Komisjonile, mismoodi on plaanitud muudatused kooskõlas meediavabadust puudutavate EL-i reeglitega.
Veelgi karmimalt võttis eelnõu osas sõna OSCE meediavabaduse küsimuste esindaja Dunja Mijatović. „On eluliselt tähtis, et avalik-õigusliku teenuse pakkujaid kaitstaks igasuguste poliitiliste ja äriliste mõjutamiskatsete vastu. Ma kardan, et kiiruga ette pandud muudatused ohustavad [Poola] avalik-õiguslike ringhäälingute peamisi aluseid: sõltumatust, objektiivsust ja erapooletust,“ märkis Mijatović eile tehtud avalduses.
„Ma kutsun Poola valitsust eelnõu tagasi võtma,“ lisas OSCE meediavabaduse küsimuste esindaja.
Euroopa Komisjoni poolt on tegemist teise avalikult kriitilise käiguga Poola kärekonservatiivse valitsuse sammude vastu ühe nädala sees. Mäletatavasti pöördus asepresident Timmermans alles eelmisel nädalal Varssavi ministrite poole karmis toonis kirjaga, milles nõuti põhiseaduskohtu reformi peatamist, mille läbinähtavaks eesmärgiks oli sõltumatu institutsiooni allutamine valitsusele.
Poola võimud aga vilistasid sellele ja president Duda jõustas seaduse esmaspäeval.
Erinevalt Euroopa Komisjonist ei tundnud Eesti välisminister Marina Kaljurand mingit erilist muret Poolas toimuva pärast, kui Delfi eile temalt põhiseaduskohtu reformi kohta kommentaari palus. Ta kinnitas, et Eesti ja Poola on lähedased liitlased ning Eesti-Poola aktiivne kahepoolne suhtlus on isegi täna Varssavis võimust võtnud poliitikate valguses igati loomulik. Näiteks tõi ta hiljuti toimunud president Ilvese töövisiidi Varssavisse.
Kaljurand kutsus hoopis üles Poolas toimuva suhtes järeldusi mitte tegema . „Usun, et Poola valitsus mõistab enda ja Euroopa ees seisvaid väljakutseid ning soovitan hinnangute andmisega mitte liialt kiirustada.“
See seisukoht ei erine mitte üksnes EL-i poolt lühikese aja vältel kaks korda rõhutatult esitatud kriitikast vaid ka näiteks USA välisministeeriumi seisukohast, kes teatas teisipäeval, et Poola on kahtlemata liitlaseks NATO-s, kuid Washingtonis jälgitakse äärmiselt teraselt uue valitsuse tegevust.
„Iga demokraatia vajab tugevat võimude tasakaalu süsteemi, sealhulgas kohtute sõltumatust. Need on põhiseadusliku demokraatia äärmiselt tähtsad osad ja me jälgime neid arenguid tähelepanelikult,“ sõnas USA välisministeeriumi asepressiesindaja Mark C. Toner.
Ta tunnistas, et Washington on tõstatanud küsimused Poola valitsusega suheldes. „Oleme tõstatanud küsimused seoses valitsuse seadusandliku tegevusega, mis puutub põhiseaduskohtusse,“ kinnitas Toner.
