Jüri Pihl püüab poole aastaga Tallinna taksonduses korra majja lüüa
Arutelu selle üle, kuidas taksonduse olukorda parandada, on kestnud juba aastaid ning nüüd otsustas Taavi Aas kaitsepolitsei peadirektori ning siseministri ametit pidanud Pihli poole pöörduda.
Jüri Pihl hakkab koostama jooksvaid ning igakuiseid ülevaateid ehk teeb põhimõtteliselt audiitori tööd. "Ülesanneteks on kõigepealt vaadata, mis on see probleem taksonduses. See asi ei ole korras," ütles Pihl.
"Ühistranspordil on veel ikkagi teatavaid puudujääke, kuid seadusandlik baas on uue ühistranspordi seadusega oluliselt paremaks läinud. Mina lähtuksin sellest, et kuidas mõjutada taksonduse probleeme olemasoleva seadusandliku baasiga," rääkis ta.
Pihl leiab, et seadusemuudatused on pigem tulevikku vaatavad ja vajadusel tuleb neid teha, kuid eelkõige tuleks mõelda, mida on kehtiva ühistranspordiseaduse ja taksoveo eeskirjast lähtuvalt võimalik maksimaalselt ära teha.
Järelevalve ja teavitamine
OIulise murekohana tõstab Pihl esile ka järelevalvet. "Ühelt poolt tuleb mõelda, mida peaks tegema praeguse seadusandluse raamides eelkõige Tallinna linnaasutustes, olgu see transpordiamet või järelevalveasutused – munitsipaalpolitsei amet, teiselt poolt tuleb mõelda, kuidas kasutada elektroonikat järelevalve teostamises."
Pihl märkis, et välja tuleb selgitada politsei roll, kui räägime maffiast ja kuritegevusest, sest politseil on suuremad järelevalvevõimalused. "Kui on olemas mingi kehtivad rikkumised, siis saab ka selle taksoveoloa ära võtta."
Tema sõnul ei saa me rääkida, et Tallinna linnal peaksid olema paralleelstruktuurid korra tagamiseks. "Seda kutsutakse uhkelt munitsipaalpolitseiks, aga see on ikkagi küllaltki piiratud pädevusega. Olgugi, et tal mingi pädevus on, mida annab ka paremaks teha."
Endise siseministri sõnul tuleb rääkida ka andmekaitseinspektsiooniga, kellel on omad küsimused. "Tähtis on erinevate asjasse puutuvate järelevalveasutuste otsad kokku viia, et selgitada, kas, kus ja kui palju on taksonduses kitsaskohti," selgitas Pihl.
Lisaks juriidilisele baasile ja järelevalvele toob Pihl kolmanda märksõnana välja teavitamise. "Teavitada tuleb eelkõige inimesi ja asutusi, kuidas edasi minna. See on selle asja mõte."
Taksojuhid võitlevad kohtade pärast
Pihli hinnangul ei ole kunagine suurim probleem - tohutu hind - enam nii tõsine, sest uue ühistranspordiseaduse vastuvõtmise järel kehtestas Tallinna linnavolikogu taksosõidu piirmäärad. "Nüüd on see olukord paranenud, et vähemalt legaalsel viisil ei saa selliseid hindu kehtestada."
Kuskile ei ole aga kadunud probleem, kus taksojuhid püüavad konkurendi ees eelist saada kohtades, kus ei ole taksopeatusi. Pihl toob näiteks lennujaama, sadama ning öisel ajal ka kesk- ja vanalinna. "Seda tuleb ka vaadata, mida teha annab. Ehk saab neid karistada mingisuguse väärteo eest ning ma arvan, et ka siin saab midagi ära teha," leidis Pihl.
Pihl osutab politsei suurele rollile, kui tekivad kriminaalsed momendid ja kedagi rünnatakse, kellelegi põhjustatakse valu, mis võib olla isegi kriminaalkuritegu. "Kui me räägime siin organiseeritud kuritegevusest, siis seal peaks sekkuma juba kriminaalpolitsei. Ma mõtlen, et võib olla see on ikkagi väiksem osa taksonduse probleemidest, kuid seda ei tohi jätta kahe silma vahele," rõhutas ta.
Detsembri lõpus teatas "Pealtnägija", et Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas on kutsunud endise siseministri Jüri Pihli nõunikuks ülesandega jagu saada Tallinna taksomaffiast.
Pihli leping kehtib esimesest jaanuarist esimese juulini ning ta arvab, et sellest ajast piisab, et taksonduse probleemidele lahendused leida. "Mina mõtlen, et selle asjaga, milleks mind palgatud on, saab selle ajaga korda."
Head lugejad, andke teada, millised on Tallinna taksonduse suurimad murekohad teie arvates! Kirjutage meile rahvaal@delfi.ee
