VIDEO JA FOTOD: Jürgen Ligi: eraraha on kõrgharidusse teretulnud
"Naljakas, aga Eesti Vabariigis ainsad institutsioonid, kellelt ma olen kuulnud, et tegelikult raha on, on olnud paar ülikooli. Ma ei võta seda liiga tõsiselt, sest meil on näiteid väga suurest rahapuudusest küllalt, aga on saadud ikkagi nendele konsolideerimisprotsessidele piisav hoog ja üksmeel taha, ehk nad näevad ikkagi neid sisemisi ressursse," vastas Ligi valitsuse pressikonverentsil küsimusele, kas valitsus on arutanud ülikoolide eelarveprobleeme.
Ligi sõnul on omavahelised arutelud keskendunud sisemiste liikumiste üle arutamisele ning olukord pole väga hull. "Näpuotsaga antakse neile iga aasta raha juurde," lisas Ligi.
Haridusminister selgitas, et selle aasta eelarves kanti umbes pool tasuta kõrghariduse eelarve kuludest edasi mitte sihtotstarbeliseks toetuseks ülikoolidele, vaid teaduse baasfinantseerimiseks. "Rahasaaja on iseenesest sama, aga struktuurne jaotus natuke teine," täpsustas ta.
Ligi arvates räägitakse tasuta kõrghariduse teemast põhjusega järjest rohkem ja see ei ole algusest peale olnud tema lemmikotsus, kuid samas on sellel omad plussid. "Selle protsessiga saavutati korralik konsolideerimine normaalajaga lõpetamise mõttes," tõdes haridusminister.
Kõrgharidusse tuleks rohkem eraraha kaasata
Ligi sõnul tuleks olenemata positiivsetest signaalidest, mis tasuta kõrgharidusega kaasnesid, tagasi saada eraraha, mis kõrgharidusest välja viidi. "Praegu me koormame üldist haridus- ja teaduseelarvet väga palju selle kinnimaksmisega, mida enne maksis tudeng, kes on suurim võitja, kes elab tulevikus õnnelikumalt, kauem, tervemalt ja jõukamalt," rääkis ta.
"Tasuta kõrgharidus ei ole lõpuni õiglane süsteem, ega ole ta ka rahaliselt loetud jätkusuutlikuks enamikus riikides, kui erandlik nähtus," lausus Ligi.
Selle aasta riigieelarves on veel arvestatav summa ülikoolide kulude katmiseks, kuid järgmisel aastal muutub olukord keerulisemaks. Ligi kinnitas, et selle valitsuse ametiaja jooksul tasuta kõrghariduse muutmise teemat ei avata. Olukorral lastakse settida ning siis hinnatakse, kas on vaja seda uuesti arutada.
Reformierakonna programmis vihjati, et eraraha kadumisega võib kõrghariduses probleem tekkida. Ligi sõnul otsitakse võimalust eraraha kaasata ning ülikoolidega jätkatakse selleteemalisi konsultatsioone, kuidas tasulist õpet tuua teistes vormides ja mitte nendele tudengitele, kes peale kooli asuvad esimest korda ja normaalajaga õppima. "Eraraha on tegelikult kõrgharidusse teretulnud," sõnas haridusminister, lisades, et arutatakse, kuidas seda teha niimoodi, et me ei tekitaks mingisuguseid sotsiaalseid pingeid, ei takistaks juurdepääsu kõrgharidusele jne.
Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitusel ei ole piiranguid muukeelse kõrghariduse tasulisele pakkumisele. "Maakeral on mitu miljardit inimest, et siia tuua. Küsimus on selles, kas meie kliima on piisavalt atraktiivne, kas see ülikoolide hariduse kvaliteet on piisavalt atraktiivne ja hinnasuhe ka kahtlemata."
Reinsalu sõnul tekitab meie ülikoolidele rahalisi probleeme demograafiline olukord, kuna laulva revolutsiooni aja lapsed on oma kõrghariduse kätte saanud. Pärast seda toimus aga sündivuses oluline langus.
Teise trendina tõi Reinsalu välja selle, et meie noored soovivad välismaale õppima minna ning näiteks Eesti ülikoolid ja Helsingi ülikool konkureerivad tudengite pärast. Eriti keeruline oleks olukord siis, kui meie ülikoolid oleksid tasulised ja Helsingi ülikooli haridus tasuta, mis tekitaks meie ülikoolide mahajäämuse konkurentsis välisülikoolidega.
