Lugeja: naisülemusele meeldimine on täielik mustkunst, meeste puhul aga võib lüüa välja Napoleoni kompleks

Olen töötanud enamjaolt just naisülemuste alluvuses ning nendele meele järele olemine on alati peavalu valmistanud. Valdav osa töösuhetest on saanud lõpu, kuna ma pole suutnud prouadele piisavalt takka kiita ega lambukestega kaasa määgida.

Kõige enam vihkavad naisbossid üldjuhul just iseseisvat mõtlemist ja massist eristumist. Oma arvamus tasub alati endale hoida ja igasugused parandusettepanekud peavad olema bossi enda vaimusünnitis. Aastate jooksul olen aru saanud, et see, kui tubli sa oled ja kui palju kliendid sind kiidavad, eriti ei loe – kui boss ise sinust hästi ei arva, on see tema silmis null.

Meesülemuste juures on jäänud meelde mõne isendi Napoleoni kompleks – tüüp üritab end ajuvabade fraaside ja poosidega eriti suureks ja tähtsaks teha. Meenub üks lühikest kasvu boss, kes kraaksus mu kallal, kuidas teised mehed on normaalsed, aga mina saan eriliste soperdistega hakkama. Soperdisteks nimetas ta selliste korralduste täitmist, mille sisu ta oli ise töö vältel lugematu arv kordi muutnud. Lõpuks ei teadnud vaene mees ise ka, mida ta minult nõudnud oli, küll aga teadis kindlalt, et olin tema soovi vastu eksinud!