Siim Tuisk: SMS-id on politsei PR-trikk, selline hirmutamine pole mujal riikides toiminud
Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Siim Tuisk arvab, et politsei kava võtta sihikule narkootikumide pühapäevatarvitajad on PR-võte ning rõhutab, et hirmutamine ei anna oodatud tulemusi.
Tänases Eesti Päevalehes tutvustab Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre, et politsei kavatseb fookuse pöörata parketikõlbulikele narkootikumide pühapäevatavitajatele, sest just nemad rikuvad oma tegevusega politsei katsed narkoturgu ära likvideerida. Tambre kinnitas, et nimed on politseile teada ning aasta lõpus hakatakse neid motiveerima hoiatava sisuga SMS-idega.
Tuisk on politseis küpsenud plaani kindel oponent ega pea SMS-kampaaniat tõhusaks narkoturu lämmatajaks. „Ma arvan, et tegemist on politseipoolse PR-kampaaniaga,“ sõnas Tuisk Delfile.
„Kahtlen, kas neil on teada piisavas koguses inimesi, kellele SMS-e saata, et mingit märkimisväärset muutust esile tuua. Kui nad saadavad välja 100 SMS-i, siis see loomulikult ei murra mingit turgu. Et nad saaksid välja saata 30 000 või 100 000 SMS-i, selleks on neil vaja rohkem infot, et olla täiesti kindel, et nad saadavad inimesele, kes tegelikult ka on midagi tarbinud. Ma arvan, et tegemist on meediasõja tööriistaga, mitte tegeliku asjaga,“ sõnas Tuisk. „Kui nad hakkavad huupi tulistama, siis on see ühtpidi halb. Kui saadavad liiga vähe, siis ei murra see kuidagi seda turgu, millest Urmet Tambre räägib,“ võttis Tuisk asja kokku ja rõhutas, et hirmutamine ei ole töötav strateegia.
„Mul on väga kummaline lugeda Urmet Tambre avaldust, et nad suunavad fookuse pühapäevakasutajatele. See häirib mind, sest hirmutamine ei ole see strateegia, mis muudes riikides oleks toiminud. Vastupidi – toiminud on see, kui politsei on saanud tarvitajaga positiivset usalduslikku kontakti. Pärast kontakti saamist on neil võimalus pakkuda igakülgset abi, mida inimesed vajavad. See on kardinaalselt erinev stiil sellest kampaaniast, mida politsei praegu püüab teha,“ segitas Tuisk.
„Fookuse nihutamise teine pool on selles, et kui me räägime ühiskondliku kahju vähendamisest, et meil oleks narkomaaniaga seoses võimalikult väikesed kulud, siis minu arvates ei alga see küsimus sellest, kuidas pühapäevatarvitajaid hirmutada. Panustada tuleks programmidesse, mis võtaksid kriminaalidelt võimaluse tulu teenida. See on mingis mõttes poliitiline küsimus, sest neid programme on eelnevalt suhteliselt vähe rahastatud. Ja me ei räägi miljonitest, vaid tunduvalt väiksemast rahast, mida ei ole leitud hoolimata sellest, et need on narkomaania valges raamatus sees.“
Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et 2014. aasta andmed näitavad, et viimase aasta ja/või 30 päeva jooksul oli kanepit tarvitanud 27% täiskasvanud (vanuses 16–64 aastat) mehi ja 13% naisi. Vanuserühmas 25–34 oli tarvitajaid vastavalt 28% ja 7%.
Müürileht aga jõudis politsei uudse lähenemise juba naljaks pöörata.
