Soome avab pärast 70-aastast vaheaega aukonsulaadi Narvas
Aukonsulaat on lingiks Soome suursaatkonna ja Ida-Virumaa vahel. Aukonsul on oluline osa Team Finland-võrgustikust, mille ülesandeks on toetada kohalikku ärielu. "Lähtusime oma valikus eelkõige Soome ja Eesti ärisidemete tugevdamisest ja seda Ida-Virumaa vaatepunktist," selgitab suursaadik Kirsti Narinen. Avamine toimub esmaspäeval 11. jaanuaril 2016 Narvas Fortaco ruumides, kus hakkab ka aukonsulaat tegutsema. Soome riigikantseleid esindab avamisel põllumajandus- ja keskkonnaminister Kimmo Tiilikainen ja välisministeeriumi haldusjuht Ari Rouhe.
Ida-Virumaa on praegu üheks Soome suursaatkonna tegevuse prioriteetidest. "Ida-Virumaa on jäänud pisut muude Eesti piirkondade arengust maha ja suursaatkonnal tuleb vaadelda tervet Eestit, mitte ainult Harjumaad. Usume kindlalt, et selles piirkonnas leidub koostööpotentsiaali ärisuhete arendamisel", selgitab suursaadik Narinen.
Maakonnal on pikad ajaloolised sidemed Soomega. Piirkonnas on olnud traditsiooniliselt tugev tööstussektor, mistõttu töötab seal mitmeid Soome tööstusfirmasid, millest üks edukamaid on Soome osalusega Fortaco Estonia OÜ. See ettevõte on suuruselt teine tööandja Narvas ning firmas on 400 töötajat. Firma auhinnati 2014. aasta parimaks Narva firmaks. Detsembris pälvis ettevõte ka Narva ekspordiauhinna. Alanud aastal on firma võtnud tööle 80 uut töötajat. See on suure tähendusega Ida-Virumaa jaoks, sest piirkond on kannatanud koondamiste pärast tööstusvaldkonnas. Fortaco Estonia OÜ kasutab ainult taastuvat energiat, mistõttu on firma ära teeninud keskkonnasertifikaadi.
Värske aukonsul Larissa Shabuvona on sündinud Narvas. Pärast Narva Kõrgkooli lõpetamist sai ta president Lennart Meri preemia. Shabunova on teinud märkimisväärset karjääri Fortacos - ta on olnud firma ja selle eelkäijate teenistuses peaaegu 20 aastat, alustades sekretäri ja tõlgina. Pikaajalise koolituse, visaduse ja vastutusvõime tulemusena on ta tõusnud palgatöölisest juhiks.
Soome naaseb Narvasse
Soomel on varem Narvas olnud kaks aukonsulit. Aastatel 1921-1929 oli ametis Narva-Jõesuu vaimulik Georg Slöör (1874-1934). Ta oli sündinud Inkeris ja ta vanemad olid soomlased. Slöör läks aastal 1929 Soome, Polvijärvi kogudusse.
Aastal 1930 tegutses Soome aukonsulina apteeker Jaan Lust (1879-1942), kellest sai hiljem ka Narva linnapea. Ta oli linnas tuntud ja aktiivne tegelane. Lust tegutses ka Narva Soome-sõprusseltsi esimehena. Jaan Lusti ametipost lõppes 1940. aasta okupatsiooniga. Aastal 1941 küüditati ta Nõukogude Liitu, kus ta järgmisel aastal suri.
Soomel on praegu umbes 400 aukonsulit ümber maailma. 1930-ndatel oli Soomel aukonsul kuues Eesti linnas ning aupeakonsul Tallinnas. Taasiseseisvumise ajal on aukonsulaadid avatud Pärnus ja Tartus.
Saatkond otsib praegu uut aukonsulit ka Tartusse. Eesmärgiks on nimetada uus aukonsul juba sel aastal, kui on kulunud 25 aastat Eesti ja Soome vaheliste diplomaatiliste suhete taastamisest.
Aukonsuli amet ei ole tasustatud ehk talle ei maksta selle eest palka. Ametivõimudega seotud ülesannete hulk on pärast Euroopa Liiduga liitumist märgatavalt vähenenud. Aukonsulitel on lubatud teha mõningaid notariaalseid tehinguid, samuti on võimalik aukonsulaadis läbi viia valimiste eelhääletust. Tegevus on põhiliselt seotud kontaktide loomise ja hoidmisega.
