„Küsisin seoses Kölni sündmustega oma Süüria tuttavatelt, mida nad sellest teavad või arvavad, ja nad ütlesid, et see ei ole Süüriale omane nähtus, vaid pigem Põhja-Aafrikale. Nad ütlesid ka, et nad arvavad, et kui see oli organiseeritud, siis see võib olla eesmärgiga just nimelt Süüria sõjapagulasi kompromiteerida,“ vahendas Hanso kahe Süüriast Türki põgenenud naise sõnu.

Samas on seksuaalne ahistamine Hanso sõnul siiski probleem ka Süüria põgenikelaagrites. „Seda ei tohi mingil juhul eitada, vaid vastupidi, sellest kõigest peab rohkem rääkima,“ leiab Hanso.

Seksuaalne ahistamine on globaalne nähtus, neid tegusid panevad toime ka Eestis kogunevad kambad ja rahvus ei mängi seejuures erilist rolli, märkis Hanso. „See teema puudutab aga pigem tõesti rohkem väga konservatiivseid riike, kus meeste-naiste eraldatus on suurem. Kölni puhul – kui sotsiaalne sidusus on väike, inimestel pole tööd, nad ei ole millegagi hõivatud ja kogunevad suletud gruppidesse, siis võivad sellised intsidendid tekkida,“ rääkis Hanso.

Hille Hanso sõnul on väga raske ennustada, kas selliseid ahistamisjuhtumeid võib ette tulla ka Eestis. Tema hinnangul on see aga vähetõenäoline, kui me naiste õigustega ise intensiivselt tegeleme. „Selline olukord eeldab korrakaitsjate kontrolli puudumist ja masside olemasolu,“ selgitas Hanso. „Ma ei näe, et Eestis lähema aja jooksul sellist olukorda saaks tekkida – meile ei tule proportsionaalselt nii palju teistest kultuuriruumidest inimesi ja eeldatavasti on Köln meile õppetunniks, kuidas naistevastast vägivalda ennetada.“

Selliste juhtumite ennetamiseks saab ka omajagu ära teha: tuleb sisserännanutega tegeleda, nendega suhelda ja dialoogis olla. „Mitmes riigis on spetsiaalselt sisserännanutele alustatud kultuurivahendamise koolitusi ja programme, kus muu hulgas õpetatakse, kuidas käib ideaalis sugudevaheline suhtlemine uutes keskkondades,“ märkis Hanso.

Kutsun neist tõsistest juhtumitest hoolimata üles pahameelt suunama konkreetsete kurjategijate vastu ja vältima rahvusel või usul põhinevaid üldistusi.
Hille Hanso

Ta viitas ka, et tegu on Euroopa jaoks uut tüüpi naistevastase vägivallaga. „Meie kultuuriruumis pannakse enamik füüsilist- ja seksuaalset vägivalda toime lähisuhetes ja ohvrile tuttavate inimeste poolt, mis pahatihti jääbki nelja seina vahele,“ võrdles Hanso.

Kölni-sarnaste ahistamisjuhtumite ärahoidmiseks on Hanso kinnitusel niisiis vaja sisserännanutele õpetada, kuidas uues riigis käituda, ja tagada, et kannatanud julgeksid seksuaalsest ahistamisest rääkida ja kurjategijad saaksid karistused ning ühiskondliku hukkamõistu osaliseks, kuna ohver pole kunagi ega üheski olukorras vägivalda ära teeninud.

„Sellised asjad saavad juhtuda kaose ja peataoleku tõttu. Meil on rändekriis ja praegu on see haripunktis. Hoolimata ebastabiilsest ajast ma siiski usun, et suudame olukorraga toime tulla, kui sellesse panustame,“ kinnitas Hanso. „Kutsun neist tõsistest juhtumitest hoolimata inimesi üles oma pahameelt suunama konkreetsete kurjategijate vastu ja vältima rahvusel või usul põhinevaid üldistusi. Suur hulk sisserändajaid on seadusekuulekad inimesed, kes tõsiselt meie abi vajavad.“

Egiptus on seksuaalse ahistamise osas olnud liiga kaua vait.
Soome Lähis-Ida instituudi Kairo kontori esindaja Said Sadek

Soome Lähis-Ida instituudi Kairo kontori esindaja Said Sadek ütles Iltalehtile, et uusaastal Kölnis toimunu on araabiariikides tuntud kui taharrush gamae. Väljendi kirjapildi erinevus tuleb ilmselt sellest, et araabia keelt pole ladina tähestikku transkribeerida niisama lihtne. „Egiptus on seksuaalse ahistamise osas olnud liiga kaua vait. Nüüd on aga avalik arvamus selle vastu ja olukord Egiptuses on muutumas,“ rääkis Sadek, kelle sõnul on selliseid juhtumeid olnud ka New Yorgis.

Sarnane vahejuhtum oli 2011. aastal araabia kevade ajal, mil Kairo Tahriri väljakul vägistati gruppides revolutsioonis osalenud naisaktiviste. Sadek sõnas, et samasugust naiste avalikku ahistamist suurtes kampades tuleb ette ka Indias. Samas ei usu ta, et see nähtus võiks samamoodi esineda Soomes, kuna Soome naised ja valitsus ei jätaks seda vaka alla nagu araabia naised. Peale selle on Soomes, nagu ka Eestis, erinevalt Egiptusest avalikes kohtades kaameravalve.

Hille Hanso märkis samuti, et Tahriri väljaku demonstratsioonide ajal raporteeriti massiliselt seksuaalset ahistamist ja ka vägistamist. Egiptuse naisõiguslased võitlesid siis ägedalt vägivallatsejate täiemahulise karistamise eest, sest ohvri süüdistamine on tavaline ja seksuaalsest ahistamisest teatamisega kaasnevad häbi ja tabud. Hanso märkis, et ka näiteks Türgis hoiatatakse suurte inimmasside kogunemise ajal ebasündsa ja lugupidamatu käitumise eest.

Egiptuses märgistavad aktivistid seksuaalsed ahistajad spreivärviga.

Süüriast pärit, Egiptuses ja Türgis elanud Talal al-Kharrati sõnul viib mehed selliste tegudeni seksuaalne frustratsioon. „Taharrushin on naistevastane vägivald ja võib lõpuks viia vägistamiseni. Meie ühiskonnas teevad neid ebaseaduslikke tegusid halvasti käituvad inimesed. Seda mitmel põhjusel. Muuhulgas seepärast, et meie kultuuris on suguühe enne abielu keelatud, aga noore mehe jaoks on abielu väga kulukas ja paljudel pole sellist raha, mida tüdruku pere ootab.“

Al-Kharrat märkis, et Egiptuses tegutsevad naiste ahistamise vastu aktivistide rühmad, kes noored mehed selliselt teolt tabades ära märgistavad. Selleks kirjutatakse spreivärviga seljale „ma olen seksuaalne ahistaja“. Kuna Egiptuse valitsus alguses ahistajaid ei takistanud, siis sai sellest kuriteoliigist üleüldine fenomen ja oluline turvarisk. Politsei isegi vahistas aktiviste, kes seksuaalseid rünnakuid takistada püüdsid. „See oli häbiväärne valitsuse tegevus,“ kommenteeris al-Kharrat.

*Araabiakeelne väljend taharrush jamaei tähendab grupiviisilist ahistamist: taharrush tähendab ahistamist, seda peamiselt seksuaalses kontekstis, ja jamaei tähendab, et seda tehakse grupis.