Naisteühendus: näokatte kandmise tava ei tohiks Eestis tolereerida, kuna sellega normaliseeritakse naistevastast vägivalda ja soolist ebavõrdsust
Täna kohtusid Eesti Naisühenduste Ümarlaua liikmed ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL). Ühiselt tõdeti, et naistevastasel vägivallal ei ole Eestis kohta.
Tsahkna rõhutas, et peab vajalikuks Eestisse saabuvatele pagulastele selgete kohanemis- ja keelenõuete kehtestamist ning toetab naistevastast vägivalda ja diskrimeerimist keelavate seadusemuudatuste vastu võtmist.
"Naistevastasel vägivallal ei ole Eestis kohta, ahistamist ja diskrimineerimist ei tohi põhjendada religiooni- või kultuuritraditsioonidega, Eesti seadused peavad määrama väga selgelt, milline käitumine on Eestis aktsepteeritav," ütles Tsahkna. "Eesti peab kaitsma nii oma kodanike kui ka Eestis varjupaiga saanud naiste õigusi," lisas sotsiaalkaitseminister.
Eesti Naistühenduste Ümarlaua peasekretäri Eha Reitelmani sõnul on verbaalne, füüsiline ja seksuaalne vägivald naiste vastu, sealhulgas massiahistamine täna Euroopas sisserändajate kogukondades levinud reaalsus, mida ei tohiks kultuuritraditsioonide ja tavade või usuvabaduse kaitse sildi all normaliseerida. "Sama oluline kui on igasuguse naistevastase vägivalla, sealhulgas sundabielude, naiste ümberlõikamise ja massiahistamise keelamine, on vajalik ka kindlustada, et Eestisse saabuvatel naistel oleks võimalus saada eraldi põhjalikku kohanemiskoolitust ja edaspidi haridust ja tööd samaväärselt meestega. Sümboolse vägivalla ja naise objektistamise ilmingut – näokatte kandmise tava – ei tohiks mingil tingimusel Eestis tolereerida, kuna sellega normaliseeritakse naistevastast vägivalda ja soolist ebavõrdsust laiemalt," ütles Reitelmann.
Sotsiaalkaitseminister tutvustas ümarlauale Välismaalasele rahvusvahelise kaitse seadusesse tehtavaid muudatusi, rahvusvahelise kaitse saanutele esitatavaid kohanemis- ja keelereegeid ning kaitse andmise põhimõtteid. "Eesti on praegu valmis vastu võtma üksnes kindlaks määratud arvu pagulasi ja sõjapõgenikke, mitte majandusmigrante, seadusesse sisse kirjutatud ka eesti keele õppimise ja seaduskuulekuse nõue aitab saabujatel Eesti ühiskonnas kohaneda ja toime tulla," ütles Tsahkna.
Eesti riik on ühinenud ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooniga, mille osalised kohustuvad rakendama abinõusid, et muuta tavasid ja praktikaid, mis kujutavad endast naiste diskrimineerimist.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) ühendab otse ja läbi piirkondlike organisatsioonide üle 100 naisorganisatsiooni. Ümarlaud otsib lahendusi naistevastase vägivalla, naiste ja meeste haridus- ja palgatasemete erinevuste ja teiste naisi puudutavatele probleemidele.
