FOTOD: Noored Kotkad ja Kodutütred käisid Vilniuse teletorni kaitsjaid mälestamas
Juba teist aastat osalesid Leedu teletorni kaitsel langenute mälestuseks korraldatud jooksul ka Eesti Noored Kotkad ja Kodutütred. Kodutütardel ja noorkotkastel on palju sõpru ja mõttekaaslasi ning Leedu Noored Kütid on nende hulgas.
"Oleme Leedu noortega koostööd teinud juba pea 20 aastat ja peamiselt toimub sõprussidemete loomine ja tugevdamine läbi üksteise üritustel osalemise," ütleb Kodutütarde peavanem Angelika Naris. "Üheks selliseks toredaks ja oluliseks ettevõtmiseks on jaanuarikuine mälestusjooks Vilniuses. Ühelt poolt saame pakkuda meie noortele sportlikku tegevust, kuid teiselt poolt saavad nad tutvuda Leedu noorteorganisatsiooniga, mis kannab samu väärtusi, mida Kodutütred ja Noored Kotkad. Tekivad sõprussuhted erinevate rahvuste esindajate vahel ning tunnustades naabrite tähtpäevi, saame ka enda olulistele sündmustele mõelda."
Noorte Kotkaste Tallinna maleva Nõmme rühma pealik Maria Järvis tunnistab, et Leetu ei mindud vaid üheksat kilomeetrit läbima. "Me läksime sinna, et olla kohal. Meie endi jaoks on oluline, et meie naabrid mõistaksid meie ajalugu ja traditsioone. Püüame oma noortele näidata, et me peame hoolima ka teistest – näitama neile oma toetust, looma uusi tutvusi ja koostööpartnereid tulevikuks. Kes teab, võib-olla on tulevikus Eesti ja Leedu riigijuhtideks just tänased noored, kes kõrvuti jooksid ja üksteist rajal toetasid. Meie noorte jaoks on oluline mõista, millised on meie ja meie lähiriikide ajalugu, traditsioonid ja kombed."
Samal arvamusel on ka noored ise. 15-aastane Ken Lilloja Lilleküla rühmast nendib, et oli hoopis teistsugune tunne joosta kui tavalisel jooksuvõistlusel. "Kohapeal oli tunda toetust ja hoolimist. Kui kellelgi hakkas pistma, või läks botase pael lahti, siis peatuti ja hoolitseti oma kaaslase eest. Täiesti võõrad inimesed tulid meie tüdrukuid ergutama ja andsid neile sellega jõudu edasi minna, kui neil mäkketõusul raske hetk oli. Olenemata sellest, et nad rääkisid leedu keeles ja me ei saanud midagi aru, mida nad ütlesid. See ei olnudki sel hetkel oluline."
Noormees tunnistab, et teadis juba enne sõitu, kuhu ja miks minnakse, ent Okupatsioonide muuseumi külastus andis talle seda tunnet juurde, et langenuid on vaja austada – miks seda vaja on ja miks on oluline seda traditsiooni jõus hoida. "Ma arvan, et on oluline, et Leedu rahvas tunnetab naabrite ja teiste riikide toetust ja meie jaoks on oluline seda näidata. Meie jaoks on oluline kohal olla."
Vilniuses võttis Eesti noori vastu Leedu Küttide Organisatsiooni esindus, mille ridades jooksid ka Eesti noored. Majututi Vilniuse Sõjaväeakadeemias, kus kahe päeva jooksul oli noortel võimalus kogeda Leedu sõjaväekadeti elu.
"2016. aastal tehti meie esindusele ekskursioon ka Leedu Okupatsioonide muuseumisse, mis asub vanas KGB majas. Meile räägiti, millised olid poliitvangide elamistingimused, kuidas neid mõjutati ütlusi andma, näidati erinevaid konge, pilte hukkunutest ning anti ülevaade ka üleüldiselt okupatsioonist. Osaliselt on see väga sarnane sellele, mis toimus meil Eestis, kuid Leedus oli oluliselt suurem juutide ja vaimulike kogukond, kes kõik okupatsiooni ajal ühel või teisel moel kannatasid või hukkusid," selgitab Järvis.
Kokku tuli mälestusjooksul läbida üheksa kilomeetrit. Teekond kulges hukkunute matmispaigast läbi Vilniuse linna teletornini, kus täna seisab hukkunutele püstitatud mälestustahvel. Kahel aastal on olnud peale Eesti esinduse väljas ka teiste välisriikide delegatsioonid, näiteks USA, Läti, Norra, Valgevene, Jaapani ja Ukraina.
Teavet Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegemiste kohta leiad aadressidelt:
