Keskerakonna loogika test: mida ikkagi tähendab salapärane põhikirjapunkt 7.3.2.?
Keskerakond otsustas 29. novembri kongressil põhikirja muuta, et näiteks kuriteos karistatud liikmed saaksid võimaluse erakonda jääda. Kohus jättis uue põhikirja kinnitamata. Vaidluskoht peitub müstilise numbrikombinatsiooni 7.3.2. taga.
Üldjuhul otsustatakse Keskerakonna kongressil oluliste muudatuste või ettepanekute üle lihthäälteenamusega, kuid erakonna põhikirja muutmiseks on eritingimus: otsus tehakse osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega. Just see põhikirjapunkt (7.3.2.) võimaldas keskerakondlastele meelepärasemat tõlgendusruumi viimati 2011. aastal muudetud põhikirja lihvimiseks, kuid sai määravaks Tartu maakohtus.
Ametlikult kehtiva põhikirja alusel peaks kuriteos süüdimõistetud erakonnakaaslased automaatselt parteist välja arvama ning erakonnal peaks olema kaks aseesimeest. Kuigi kohus jättis põhikirjamuudatuse kinnitamata, käitub erakond, nagu uus põhikiri oleks ka ametlikult kinnitatud: kuriteos süüdi mõistetud Keskerakonna peasekretäri Priit Toobalit ja Lauri Laasit pole erakonnast välja heidetud ning partei esimeest Edgar Savisaart on toetamas neli aseesimeest: Yana Toom, Siret Kotka, Jaanus Karilaid ja Olga Ivanova.
Esimene Keskerakonna põhikirja muudatuste seaduslikkuses kahtleja tuli erakonna siseringkonnast. "Kui muidu tehakse kongressil tähtsad otsused poolthäälteenamusega, siis Keskerakonna põhikirja muutmise otsus tehakse osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega. Seega, et põhikirja muutmine oleks seaduslik, pidanuks põhikirja muutmise poolt hääletama rohkem kui 600 kongressil osalenud saadikut," selgitas keskerakondlane Sulev Roos.
Keskerakonna loogika
Nii Keskerakonna juhatuse kui ka volikogu seisukohaks on, et Keskerakonna põhikirja punktist 7.3.2. tulenevat "põhikirja muutmise otsus tehakse osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega" käsitletakse kui hääletusel osalejate kahekolmandikulist häälteenamust, arvestamata kongressile saabunud delegaatide arvu. "Põhikirja muutmine oli seaduslik, sest selle poolt hääletas 410 delegaati hääletusel osalenud 436-st delegaadist. See on 94 protsenti ja seega üle 2/3 hääletajatest," täpsustasid Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ja erakonna pressisekretär Taavi Pukk detsembri lõpus.
Olukorras, kus Keskerakonna põhikiri annab võimaluse mitmesugusteks eri tõlgendusteks, on Toobali sõnul võimalik kahe aasta pärast esitada kõigil piirkonna delegaatidel oma ettepanekud ka põhikirja (sõnastuse) muutmiseks. Keskerakonna kongressil osales aga 1031 hääleõiguslikku kandidaati. Omaette küsimuseks jääb, miks ei osalenud põhikirja muudatushääletusel ülejäänud kongressile registreeritud 595 saadikut.
Tartu maakohtu loogika
Sellest, et Keskerakonna kongressil osales ametlikult 1031 hääleõigusega delegaati üle Eesti, lähtus ka kohus. Kohtumääruses on kirjas, et 29. novembril 2015 toimunud Keskerakonna kongressi väljavõtte punktist 13 selgub, et põhikirja kinnitamise poolt hääletas 410 kongressi saadikut, mis ei moodusta kahekolmandikulist häälteenamust kongressil osalenud saadikutest. 1031 saadikust moodustab kahekolmandikulise enamuse vähemalt 688 saadikut.
Kohus viitas siinjuures nii Keskerakonna põhikirjale, erakonnaseadusele ja mittetulundusühingute seadusele, mis kõik nõuavad kohalolijate kahekolmandikulist hääleenamust.
Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab leidis, et põhikirjamuudatuste vastuvõtmine ebapiisava häältearvuga on täiesti selge ja seetõttu on põhikirjamuudatused kehtetud ja kehtib eelmine põhikiri. Selle kohaselt tuleb kuriteos süüdi mõistetud inimesed erakonnast automaatselt välja arvata.
Hea lugeja, anna teada, kelle põhjendus tundub loogilisem:
Keskerakond kaebab määruskaebuse edasi
Keskerakond kommenteeris, et kongressi valimistulemused kinnitas register ära, kuid kinnitamata jäi hetkel tõepoolest põhikirja muutmine. "Keskerakond ei ole selle otsusega rahul ning kasutab kindlasti määruskaebuse esitamise võimalust," teatas erakonna pressiesindaja Taavi Pukk.
"2011. aasta Keskerakonna kongressil, mil muudeti samuti põhikirja, oli analoogne olukord, kuid siis mingit probleemi muudatuse registreerimisega ei tekkinud. Seega eeldame, et ka käesolev segadus leiab kiire lahenduse," teatas Pukk.
Tartu maakohtu registriosakond ei kinnitanud 12. jaanuari otsusega Keskerakonna põhikirjamuudatusi, mistõttu kehtima jääb praegune põhikiri, mis näeb teiste asjade seas ette kuriteos süüdimõistetud isikute väljaviskamise erakonnast. See tähendab, et novembris lõplikult kuriteos süüdi jäänud Lauri Laasi ja Priit Toobal peavad Keskerakonnast lahkuma, samuti ei saa Keskerakonnal enam olla nelja aseesimeest.
