Eesti rahvaarv vähenes eelmisel aastal 1500 inimese võrra
Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 100 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2015. aasta jooksul 0,1%. Viimati vähenes rahvaarv aastaga vähem kui 2000 inimese võrra kuus aastat tagasi, kuid siis oli selle peamiseks põhjuseks kõrgem loomulik iive. Välisrände saldo oli 2015. aastal taasiseseisvunud Eesti kõrgeimal tasemel.
Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2015. aastal ligi 14 000 last, mis on ligi 400 last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2015. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2015. aastal suri 15 400 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-100 inimese võrra. Kuna rahvastik vananeb ja vanemaealiste hulk iga aastaga suureneb, võib eeldada oodatava eluea jätkuvat kasvu.
2015. aastal saabus esialgsetel andmetel Eestisse elama 6600 inimest ja Eestist lahkus 6700 inimest. Nende arvude põhjal võib öelda, et Eesti välisränne oli tasakaalus. Rändestatistika on esialgsetel andmetel kõige raskemini hinnatav, kuna rännet täiendab statistikaamet lisa andmeallikatega ja lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam.
Praegune tulemus põhineb rahvastikuregistris 2015. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel, kus on märgitud sisserände puhul inimeste eelmiseks ja väljarände puhul uueks elukohariigiks mõni välisriik. Neile on lisatud 2015. aastal kehtima hakanud vähemalt aastaste elamislubadega isikud, kelle päritoluriik on praegu teadmata.
Rahvastikustatistika põhineb 2011. aasta rahvaloenduse rahvaarvul, millele on lisatud alakaetus. Iga aasta korrigeeritakse rahvaarvu registreeritud rahvastikusündmuste – sünni- ja surmajuhtude ning elukohavahetuste (rände) – andmetega. Alates 2000. aasta rahvaloendusest on rahvastiku arvestuses loendatud isikutele lisatud alakaetus. Statistikaamet on kahe viimase rahvaloenduse vahelist perioodi korrigeerinud ka registreerimata välisrände arvestamisega
