GRAAFIK: Sisseränne Eestisse võib juba lähiaastatel väljarändest suuremaks kasvada
Eelmisel aastal oli väljaränne Eestist ja sisseränne siia peaaegu sama suured. 2015. aastal saabus esialgsetel andmetel Eestisse elama 6600 inimest ja Eestist lahkus 6700 inimest. Välisrände saldo oli 2015. aastal taasiseseisvunud Eesti kõrgeimal tasemel.
Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna vanemanalüütik Alis Tammur kommenteeris, et täna andis statistikaamet välja esialgse rahvaarvu ja on teoreetiliselt võimalik, et juba kevadel selgub, et rändesaldo oli positiivne juba eelmisel aastal.
Ta pidas võimalikuks, et mõneaastases perspektiivis pöördub ränne positiivseks. Tema sõnul on seda ennustanud ka näiteks professor Tiit Tammaru.
Seda, et rände tõttu rahvaarv kasvama hakkas ta praegu veel ennustada ei julgenud, kuna suurearvulise vanemaealiste põlvkonna tõttu hakkab ilmselt lähitulevikus kasvama surmade arv ja kuna aktiivsesse sünnitusikka jõuavad 1990-ndate alguse väiksearvulised põlvkonnad, siis sündide arv seda ei kompenseeri.
Sisserände kasvavatest numbritest rääkis kolmapäeval pressikonverentsil ka siseminister Hanno Pevkur, kui ta andis ülevaadet politsei- ja piirivalveameti eelmisest aastast.
Eelmisel aastal sai tähtajalise elamisloa 4929 välismaalast (+21 protsenti) ja enim suurenes töötamiseks antud elamislubade arv (+34 protsenti). Varasemaid tähtajalisi elamislubasid pikendati 6430 korral.
Kõige rohkem ehk 1610 tähtajalist elamisluba väljastati Ukraina (+48 protsenti) ja 1237 (+11 protsenti) Venemaa kodanikele. Sisseränne slaavi riikidest kasvas Eestisse järsult viimasel paaril aastal, kui Ukrainat tabas sõda ja majanduslangus ning nüüd on majanduskriisi ja poliitiliste repressioonide all kannatamas ka Venemaa.
Eelmisel aastal kasvas ka pererändeks antud elamislubade arv 1458ni. Õppimiseks anti 1145 elamisluba, ka see arv kasvas varasema aastaga võrreldes.
Kasvasid ka katsed ebaseaduslikult Eestisse pääseda. Neist juhtumitest 60 protsenti olid katsed saada riiki valel alusel välja antud viisaga. Suurem osa taolistest juhtumitest olid seotud Ukraina ja Vene kodanikega.
Varjupaigataotlejaid oli eelmisel aastal 226 (+54 protsenti), varjupaik anti sajale inimesele, mis on neli korda suurem arv kui aasta varem. Varjupaik anti 61-le Ukraina ja 14 Sudaani kodanikele, järgnesid Palestiina, Venemaa ja Süüria kodanikud.
