ÜRO erisaadik nälgivast Madayast: laps vaakus mu silme ees hinge, tema pere oli aga liiga kurnatud, et leinata
Singer rääkis, kuidas ta külastas ühe maja keldrisse loodud ajutist haiglat ja nägi nälginud inimvaresid, nende seas kaht teismelist poissi, kes olid koos ühel kitsal madratsil.
Ühe poisi nimi oli Ali, ta oli liiga nõrk, et rääkida, kirjeldas erisaadik. Kui üks ÜRO töötajatest kontrollis Ali pulssi, oli aru saada, et ta on hääbumas. „Ühel neist ei olnud pulssi ja teise oma oli väga aeglane,“ rääkis Singer. „Ali suri mu silme ees. See oli peaaegu sürrealistlik.“
Poiss ta kõrval sosistas: „kas ta suri, kas ta suri ära?“. Arst, kes üritas Alit elule tuua, ütles „ei, temaga on kõik hästi“, ja et „sa peaks enda eest hoolitsema“.
„Me palusime poisi perel ta toast välja viia. Nad olid peaaegu liiga jõuetud ja kurnatud, et leinata. Viie minuti pärast oli kõik läbi,“ sõnas Singer.
UNICEFi esindaja kinnitas, et on juhtumeid raskelt alatoitunud alla viie aastastest lastest, teadamata arv inimesi on linnas surnuks nälginud.
Abiorganisatsiooni töötaja Abeer Pamuk, kes samuti Madayat külastas, kirjeldas laste olukorda järgnevalt: „Nad kõik nägid väga kahvatud ja kõhnad välja. Nad suutsid vaevu rääkida või kõndida. Nende hambad olid mustad, nende igemed veritsesid ja neil oli raskeid terviseprobleeme.“
Pamuki sõnul on lapsed elus tänu sellele, et nad söövad muru. „Mõned perekonnad on teadaolevalt kasse söönud. Paljud inimesed on manustanud oma lastele ka unerohtu, kuna lapsed ei suuda nälja pärast nutmist lõpetada, vanematel ei ole neile aga mida süüa anda,“ kirjeldas ta.
