Ettevõtja Rainer Nõlvak: meie jaoks on probleem, et välismaal e-valimisi ei usaldata
Ettevõtja Rainer Nõlvak ütles, et Eesti peaks tegema paremat tööd oma internetivalimiste maailmas tutvustamisel, sest meie jaoks on probleem, kui välismaal neid ei usaldata.
"Riigid ei eksisteeri isolatsioonis. Täpselt nagu piirivalve riigipiiridel täidab kõigis riikides sarnaseid funktsioone, on demokraatiamehhanismid üksteisega seoses ja peavad olema teistele arusaadavad," rääkis Nõlvak.
Praeguseks on Eesti e-valimistega teistel liiga kaugele eest ära liikunud. "Mitte et see halb oleks, aga kui spordis teistele ringiga pähe teed, tekib dopingukontrollil küsimusi," nentis Nõlvak.
Praegune valimistevaheline aeg on tema sõnul sobiv selleks, et selgitada ka välismaailmale, et internetis valimine on turvaline. Meie võime ju oma valimisi usaldada, aga me peame seda ka välismaal selgitama.
E-residentsuse kontekst
"Näen seda suletust riskina, sest meile e-valimised sobivad ja me usaldame neid, aga kui me ei suuda neid teistele usaldusväärsena nädiata, siis võib tekkida küsimusi ka meie demokraatia hetkeseisu kohta," ütles Nõlvak.
Ta pidas seda eriti oluliseks e-residentsuse kontekstis, sest e-residentsus ilma e-valimisteta on nagu poolik muna. Tema sõnul võimaldaks see autokraatsetes riikides korraldada riigist sõltumatuid valimisi, sest mobiiltelefonid on kõigil olemas ja see võimaldaks dramaatiliselt paremaid demokraatia vorme, kui hetkel teatud piirkondades on võimalik on.
"Internetivalimised koos e-residentsusega võib paljusid maailma riike muuta. See oleks demokraatlik kriisiabi. See võimaldab kogukondi luua ilma, et peaks mingit formaalset süsteemi looma hakkama. Peaksime suutma arusaadavalt selgitada ja teha täiendusi süsteemi, et see oleks teistele usaldusväärne," ütles Nõlvak.
Süsteemi täiustatakse pidevalt
Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel ei olnud nõus väitega, et e-valimisi tutvustatakse välismaal liiga vähe. Elektroonilise hääletamise komisjon ning Eesti valimiskorraldajad laiemalt selgitavad ja vahendavad tema sõnul Eesti elektroonilise hääletamise minevikku, olevikku ja tulevikku puudutavaid teemasid nii riigisiseselt kui välismaal. Viimaseks sellelaadseks kohtumiseks oli näiteks kahepäevane seminar Tartus 2015. aasta lõpul, kus osales mitmeid rahvusvahelisi tunnustatud IT-turvalisuse eksperte.
Vinkeli sõnul on töötatud välja täiustatud lahendused, mis alates 2005. aasta kohalikest valimistest kasutusel olnud elektroonilise hääletamise süsteemi läbipaistvuse ja kontrollitavuse juba 2017. aasta kohalikel valimistel veel enam edasi viivad. Alates 2013. aastast saab hääletaja ise oma hääle kohalejõudmist kontrollida. Nüüd lisandub võimalus kõiki valimiste korraldaja poolseid tegevusi, kuni kokkulugemiseni välja, veelgi tõhusamalt kontrollida. Viimati nimetatud kontrolli saavad teha registreeritud ja koolitatud vaatlejad või audiitorid.
Valimiste korraldajad avalikustasid 2013. aastal elektroonilise hääletamise süsteemi lähtekoodi. See tähendab, et igaüks saab selle koodiga tutvuda ning esitada süsteemi täiustamiseks ettepanekuid. Valimiskomisjon ootab huvilistelt panust, kuidas elektroonilist hääletamist oleks võimalik veel rohkem edasi arendada.
Näiteks 2014. aastal Eestit külastanud ja siinseid e-valimisi kritiseerinud USA arvutiturvalisuse ekspert J. A. Haldermani poolt esitatud kommentaarid leidsid Vinkeli sõnul valimiskomisjoni poolt põhjalikku analüüsimist. "Küll ei esitatud selliseid ettepanekuid, mida juba varem süsteemi turvameetmetes või ülesehituses rakendatud ei oleks," teatas Vinkel.
