Laevakaitsjate kohtuotsus: kaptenil olnuks võimalus võtta süü enda peale, kuid ta loobus sellest

Eesti laevakaitsjad Indias viieks aastaks vangi mõistnud kohtuotsusest selgub, et laevafirma oli teadlik laskemoona transportimise ohtudest. Väidetavalt oli laevakaptenil ainsana ligipääs laskemoona juurde, kuid seda ta kohtus ei tunnistanud.

Pikas kohtuotsuses on väljavõte laevakaitsjate tööandja Advanforti ja ühe kliendi vahel, millest selgub, et firma oli teadlik relvade ja laskemoona laevale toomise, transportimisega ja maale laadimisega seotud ohtudest ning rahvusvahelistest tingimustest ja keeldudest.

Laevafirma oli rahvusvahelistest keeldudest teadlik.

Advanforti esindaja ja "BRUNO DMSS" varjunime kandva isiku omavahelises kirjavahetuses täpsustatakse relvade ning laskemoona vedamise tingimusi. Advanforti esindaja lisab, et ettevõte plaanib uuel operatsioonil suurema laeva kasutamist, mahutades mõistagi rohkem kaupa. Seejärel esitatakse hinnakiri. Eripakkumine klientidele, kes kasutavad Advanforti teenuseid nii Omaani lahes kui ka Punasel merel, on järgmine:

- 5000 USA dollari eest pakutakse varustuse transporti;
- 8000 USA dollari eest pakutakse lisaks transporditeenusele veel majutust, sööke, jooke ja wifit.

Olulise punktina on ettevõte ise välja toonud, et relvi võib laevalt maale laadida riikides, millele ei kehti ÜRO embargo ja ainult juhul, kui neil on kahe riigi vaheline heakskiit, mis on kooskõlas kohalike regulatsioonidega.

Relvi võidakse maale viia või anda edasi juhul, kui valitsus on andnud selleks heakskiidu ning tegevus on kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) regulatsioonidega. Rahvusvaheliste nõuete rikkumine on tõsine rikkumine.

Eestlaste vastulause

Teine huvitav kohtuotsuse seik puudutab süüdimõistetute vastulauset. Kõik 35 süüdistatavat kinnitasid, et nad on süütud: nad ei ole ühtegi viga teinud ega tunnista end süüdi. Kaks ja pool aastat Indias olnud laevakaitsjad on vanglas veetnud kuus kuud. Kaitsja palus, et see aega arvestataks karistusest maha. Sellele aga kohtuniku selget vastust ei tulnud.

Kõik meeskonnaliikmed pidid olema teadlikud relvadest.

Lisaks mainis kaitsja, et laevas olnud relvad olid luku taga ning ligipääs nendele oli ainult kaptenil ning teisel laevameeskonna liikmetel ei olnud otsest kontrolli relvade üle. See ei olnud aga piisav argument.

Laevameeskonna süüdistaja tõi aga kaaluka vastulause. Kõik 35 meeskonnaliiget pidid tema sõnul olema teadlikud relvade laadimisest laevale. Laevakaptenil oleks olnud võimalus võtta süü ainuisikuliselt enda peale, väites, et laevameeskonna liikmed ning kaitsjad ei ole kuidagimoodi seotud relvadega, kuid seda ta ei teinud. Süüdistaja sõnul tõestas see, et iga meeskonnaliige oli teadlik ja omas kontrolli laskemoona üle.

Täispikka kohtuotsust loe siit.