Komisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul olid arutelu all nii riigi kuritegevusvastaste prioriteetide täitmine, peaprokuröri nägemus prokuratuuri arendamisest kui ka järelevalve julgeolekuasutuste ja prokuröride üle.
„Saime kohtumiselt täiendava kinnituse, et prokuratuur täidab oma järelevalve rolli sisuliselt ja vastutustundlikult,“ ütles Vaher. „Jälitustegevus on Eesti riigis selgelt kontrolli all – jätkuvalt rakendatakse seda vaid iga sajanda kuriteo puhul ehk alla ühe protsendis kriminaalasjades, millest enamuse moodustavad narko- ja muud organiseeritud kuriteod.“
Vaher tõi välja, et enamikes jälitustegevuse juhtumites ehk ligi 60 protsendil juhtumitest annab õigusriigile kohaselt loa kohus, vaid väiksemas osas annab loa prokuratuur. Viimasel juhul on peamiselt tegemist loa andmisega väiksema põhiõiguste riivega toiminguteks, eelkõige varjatud jälgimiseks.
„Eesti riigis kehtib jälitustegevuse lubamisel selge põhimõte, et mida suurem on riive isikute eraelule ja põhiõigustele, seda suurem kohtusüsteemi roll,“ ütles Vaher. Ta viitas statistikale, mis näitab selgelt, et pole mingit tõenduslikku alust neil, kes aeg-ajalt hirmutavad ühiskonda väidetega liigse jälitustegevuse ja pealtkuulamise kohta. „Need, kes ihkavad Eestis nn Berlusconi seadusega oluliselt piirata prokuratuuri ja politsei tegevust, ei ole motiiviks isikute põhiõiguste suurem kaitse, vaid soov takistada raskete kuritegude tõhusat avastamist,“ sõnas Vaher.
Prokuröride üle peetavast järelevalvest rääkides märkis Lavly Perling, et prokurörid teevad kriminaalmenetlusi juhtides tähtsaid otsuseid ning need peavad alati olema läbipaistvad ja seaduslikud.
„Prokuröride üle teeb sisuliselt järelevalvet nii kriminaalkohus kui halduskohus läbi kaebemenetluste. Samas oleme alati rõhutanud sedagi, kui oluline on ühes asutuses toimiva sisekontrolli töö. Oleme suurendanud järelevalveosakonna riigiprokuröride arvu ning muutnud osakonna töö sisu ja metoodikat,“ rääkis Perling.
