Riigikontrolör Karis: esimeste sõjapagulaste vastuvõttu tuleks käsitleda pilootprojektina
"Euroopa Liit on oma ajaloo suurimas, rändest tingitud kriisis. Mugavuse, suutmatuse ja veel nii mõnegi muu põhjuse tõttu ei pööranud ühendus tervikuna ega ka liikmesriigid õigel ajal tähelepanu meid puudutavas kauguses tekkinud kriisikolletele," ütles Karis.
"Nüüd ei ole nende kriiside puudutus Euroopas mitte ainut näha, vaid see on ka tunda. Eesti pole siin kuidagi eriline, pigem tüüpiline Euroopa riik – ka siin ei teadvustatud pikka aega, et rändekriis Euroopas sedavõrd teravalt esile võib tõusta," märkis riigikontrolör.
"See on inimlikult ja poliitiliselt mõistetav – eks kõik loodavad, et ebameeldivad probleemid lahenevad iseenesest. Nii ei olulisustanud Eesti pikka aega signaale, et põgenike teemast pole pääsu ning varem või hiljem aktualiseerub põgenikekoorma jaotamise küsimus. Eelmise aasta hiliskevadel tabaski ühiskonda ootamatult tõdemus, et Eesti ei olegi üksik saar keset Vaikset ookeani, vaid osa Euroopast koos kõige sellega kaasnevaga," ütles Karis.
Karis heidab ette, et Eesti reageerib probleemidele tihtipeale tagantjärele. "Euroopa Liidus tuleks meil olla lahenduste otsimisel algusest peale kaasas ja aktiivselt panustada. Me ei tohiks lubada endale mugavpositsiooni, et hakkame mõtlema alles siis, kui tuleb välja midagi Eestit otseselt puudutavat, mis on juba jõudnud ettepaneku või eelnõu vormi. Väikeriigile on ülimalt oluline jälgida pidavalt maailmas, sealhulgas mujal Euroopas toimuvat, tähtsustada diplomaatilist teabe kogumist ja tegelda meid puudutavate teemadega proaktiivselt."
Riigikontrolör ütles, et rändedebatis on vaja kujundada Eesti seisukohad Euroopa Liidu tasandil, sealhulgas nn Dublini määruse muutmise ja võimaliku ühtsema asüülipoliitika asjus. "Meie riigil peavad olema oma selged ja põhistatud seisukohad ning pakkuda ka lahendused. Peamine on muidugi, et Euroopat ümbritsevatesse kriisikolletesse saabuks rahu ning inimesed, kes on olnud sunnitud põgenema, saaksid minna koju tagasi," rääkis Karis.
"Kiireid lahendusi paraku ei paista ja seetõttu ei ole globaalse reaalsusega kuigivõrd kooskõlas, et valitsus käsitleb olukorda, kus Euroopa rändekava alusel jaotakse laiali 160 000 inimest, neist 550 Eestisse, ühekordse juhtumina. Pigem tuleks nende esimeste sõjapagulaste vastuvõttu käsitleda pilootprojektina, et luua töötav püsimehhanism pagulastega toimetulekuks ja nende lõimimiseks Eesti ühiskonda," leidis Karis.
Erinevalt tavarändega viimasel kümnendil Eestisse tulnud mitmekümnest tuhandest inimesest tuleb Karise sõnul nüüdsete pagulaste puhul arvestada oluliste kultuuriliste erisustega. Seepärast ei piisa nende käsitlemisest ühtmoodi tavarändajatega.
Karise sõnul tuleb põgenikel Eesti elu ning eestlastel põgenikega kohaneda. "Nii saab ka Eesti pakkuda uut kodu vaid inimestele, kes tulevad rahuga ja soovivad saada osaks meie ühiskonnast, austada ja järgida Eesti põhiseadust ning selle väärtusi, siinset elulaadi ning anda oma panuse meie ühiskonna ja majanduse arengusse. Kes seda ei soovi, neil pole põhjust Eestisse tulla või siia jääda," sõnas Karis.
Karis kutsus põgeniketeemat ausalt, asjatundlikult ning tasakaalukalt käsitlema – siin tuleb ka paljudele põliselanikele kasuks oluliselt avardada oma arusaamu maailmas toimuvast, saada üle suletusest ning loobuda katsetest külvata maailma mitmekesisust vähe kogenud inimeste hulgas hirmu.
"Seda, kuivõrd Eesti plaanid põgenikke vastu võtta ja neid integreerida ka tegelikkuses töötavad, saame näha alles siis, kui pagulased on kohal – siis saab selgeks, mida me ei ole ette näinud, samuti see, mida me asjata kartsime. Reaalne elu aitab meil siis oma vastuvõtusüsteeme (peen)häälestada. Riigikontroll plaanib erapooletu hindajana jälgida, kuidas on läinud auditis välja toodud probleemide lahendamine."
Karis tunnustab mitmeid riigiasutusi ja pagulasteemadega tegelevaid kolmanda sektori organisatsioone, kes on püüdnud olukorda parandada. "Kuid nagu näitab ka käesolev riigikontrolli audit, on veel väga palju teha, et Eesti riik oleks suuteline täismahus täitma kohustusi, mida oleme endale võtnud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusega ning rahvusvaheliste õigusaktidega," tõdes ta.
Riigikontroll hindas auditi käigus riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolekut võtta Eestisse Euroopa Liidu rändekava alusel vastu rahvusvahelise kaitse saanud ümberpaigutatavad ja ümberasustatavad inimesed. Eesti on avaldanud valmisolekut võtta vastu 550 rahvusvahelise kaitse saanud isikut. Oma hinnangus lähtuti ennekõike välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest, millega on sätestatud riigi ja omavalitsuste kohustused rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saanute ees.
Kokku jaotatakse Euroopa rändekava alusel ümber 160 000 inimest.
