Rõivas riigikontrolli pagulasauditist: minu hinnang on nõudlikumgi
Peaminister Taavi Rõivase sõnul peab ta väga oluliseks, et kõik valdkonnad oleksid valmistunud ja kõik riskid maandatud, sest sõjapõgenike aitamine on Eesti jaoks uus kogemus ning inimesed ootavad riigilt kindlustunnet. "Riigikontrolli kõrvalpilk on vajalik, minu enda hinnang on riigikontrolli omast nõudlikumgi. Riigiasutused peavad töötama edasi kõigis parandamist vajavates valdkondades," ütles Rõivas.
"Kuigi riigikontrolli hinnangul on juba enne põgenike saabumist saavutatud mitmes valdkonnas kas osaline või täielik valmisolek, saan mina sellega nõustuda alles, siis kui praktikas kõik toimib laitmatult ja tagatud on Eesti inimeste kindlustunne, et riik saab sõjapõgenike vastuvõtmisega hakkama." ütles Rõivas.
Riigikontrolli audit käsitleb riigi valmisolekut 2015. aasta oktoobri alguse seisuga, intervjuud ametkondadega viidi auditi koostamiseks läbi läinud suvel. Võrreldes suvega on riigi valmisolek sõjapõgenike vastuvõtmiseks oluliselt tõusnud, teatab valitsuse kommunikatsioonibüroo. Sõjapõgenike lõimimine Eesti ühiskonda ei ole ühekordne tegevus vaid protsess, millesse valitsus panustab pikaajaliselt.
Eesti riigil on olemas tegevuskava Euroopa rändekava raames sõjapõgenike ümberasustamiseks ja -paigutamiseks, mille pagulaspoliitika koordinatsioonikogu esitas valitsusele 8. oktoobril 2015. Erinevad ametkonnad teevad tegevuskava ellu viies tihedat koostööd ja kava kohandatakse vastavalt muutuvale olukorrale Euroopa Liidus ja selle piiridel.
Esimeste sõjapõgenike vastuvõtt annab võimaluse riigi ettevalmistust testida ning näitab, kas on küsimusi, millele peaksime järgnevate sõjapõgenike vastuvõtmisel enam tähelepanu pöörama.
Haridus- ja teadus- ning sotsiaalministeerium on järjepidevalt tegelenud teenuste, eluruumide, haridusküsimuste ja lastehoiuteenuse kättesaadavusega. Sealhulgas on muudetud riigipoolset toetust sõjapõgenike laste keeleõppele koolides ja lasteaiakohtade tagamisel paindlikumaks ja vajadustele vastavamaks. Loodud on koolitusprogramm koolidele ja lasteaedadele, kus õpivad uus-sisserändajate* perede lapsed. Need koolid ja lasteaiad said 2015. aastal vajaduspõhiseid koolitusi.
Teisest keele- ja kultuuriruumist pärit lapsed õpivad Eestis juba aastaid. Eesti koolides käib praegu 15-20 last, kelle pere on sõja või vaesuse eest põgenenud ning umbes 400 uus-sisserändajat, kellest enamus õpib eesti õppekeelega koolis. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes õpinguid alustades eesti keelt ei valda.
Siseministeerium käivitas augustis põhjaliku Eesti ühiskonda ja elukorraldust tutvustava kohanemisprogrammi. 2015. aasta lõpuks oli kohanemisprogrammi koolitustele registreerunud 612 soovijat. Kohanemisprogrammi väljatöötamisse kaasati Eestist 35 partnerorganisatsiooni ja arvestati rahvusvahelise kogemusega. Kohanemisprogrammi koolitusi võib vajadusel läbi viia ka prantsuse ja araabia keeles. Kuigi kohanemisprogramm ei ole rahvusvahelise kaitse saajatele kohustuslik, suunab politsei- ja piirivalveamet kõik kaitse saajad kohanemisprogrammis osalema ning selle läbimist toetab ka tugiisik. Kohanemisel on abiks tugiisik ning avalikud teenused, sh töötukassa teenused, samuti pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele keeleõpet.
Rahvusvahelise kaitse valdkonna poliitikakujundamise eesmärgid ja vastutusjaotus on välja toodud siseturvalisuse arengukava programmis „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“. Siseministeerium vastutab arengukava täitmise eest koostöös sotsiaalministeeriumi, kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga.
Ümberpaigutamise- ja asustamise tegevuste elluviimiseks moodustas siseminister 16. septembril 2015 pagulaspoliitika koordinatsioonikogu, mida juhib siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt ja kuhu kuuluvad asjassepuutuvate ametkondade esindajad.
*Uus-sisserändaja on viimase viie aasta jooksul Eestisse elama asunud välismaalane.
