Kahemiljonilise maatüki äravirutamises kahtlustatu: tegelikult päästsin Viimsi vallarahva suurest kahjust
OÜ Viimsi Halduse endise juhi Madis Saretoki ja sama firma nõukogu endise liikme Kristel Menningu vastu esitas Viimsi vallavalitsus kolmapäeval politseile kuriteoteate, sest nad olevat korraldanud kelmuse, millega müüdi Viimsi keskuses kahe hektari suurune vallafirmale kuulunud maatükk oluliselt alla turuhinna. Saretok ise räägib, et ta päästis oma firma ja sellega ka vallarahva kavalast skeemist, millega sooviti 1,5 miljonit vallarahva raha ära hiivata.
"Nad tulid välja petma. Rääkisid, et kohe hakatakse vallalt lasteaedu ja koole ära võtma," süüdistas Viimsi abivallavanem ja Viimsi Halduse nõukogu liige Margus Kruusmägi Saretokki ja Menningut.
"See on kõige ehtsam teadlik kelmus," lausus Viimsi vallavolikogu liige Märt Vooglaid.
2007. aasta lõpus sõlmis Viimsi Haldus staadioni maale hoonestusõiguse ja reaalkoormatise lepingu ühe osaühinguga, mis peale hilisemat nimevahetust läks pankrotti Maanurk OÜ nime all. Maanurga omanikud varjasid end erinevate Skandinaavia pankade esindajakontode taha.
Hoonestusõigus on vara, mistõttu Maanurk võttis selle tagatisel suure laenu ja pantis selle tagatiseks oma hoonestusõiguse. Hoonestusõigusele tekkis 20 miljoni krooni suurune hüpoteek OÜ Kentex Finance Eesti kasuks. See firma oli loodud vaid mõned kuud enne hüpoteegi seadmist ja majandustegevust firmas ei toimunud. Ka Kentexi omanikud varjavad end praegu Nordea panga esindajakonto taga. Menning nentis, et reeglina maaomanik ei luba hoonestusõigusele hüpoteeki seada, aga Viimsi Haldus jättis taolise piirangu millegipärast seadmata.
Maanurga majandusaasta aruannetes on kirjas, et maatükile oli kavas arendada kaubanduskeskust. Hoonestusõiguse eest pidi Maanurk tasuma Viimsi Haldusele miljon krooni tasu aastas. Seda maksis Maanurk ühe aasta ja jäi siis võlgu.
Viimsi Haldus läks kohtusse võlga nõudma ja sai ka õiguse, aga raha Maanurgal polnud. Kohus otsustas, et hoonestusõigus peab üle minema Maanurgalt Viimsi Haldusele. Maanurk läks eelmisel aastal pankrotti nii, et arvel oli 0 eurot.
Kohtuotsust ei täidetud
See kohtuotsus, millega Viimsi Haldus sai hoonestusõiguse endale, oli tegelikult Saretoki sõnul nagu kirves pea kohal. Nimelt jäi hüpoteek hoonestusõigusele alles ja kui Viimsi Haldus oleks kohtuasja toel hoonestusõiguse oma nimele registreerinud, oleks hüpoteegipidajal tekkinud õigus mitte ainult kinnistule, vaid kõigile Viimsi Halduse varadele, et oma 1,5 miljonit eurot kätte saada. Viimsi Haldus on aga rikas firma, sellele kuulub peaaegu kogu Viimsi valla kinnisvara, sealhulgas gümnaasium, lasteaed ja vallamaja.
Probleemi edasi lükkamiseks otsustasid nii 2014. aastal ametisse saanud Saretok kui ka ta eellane kohtuotsust lihtsalt mitte täita ega teinud avaldust kinnistusraamatus hoonestusõiguse Viimsi Halduse nimele kandmise kohta. Sellega loodeti Saretoki sõnul vältida hüpoteegipidaja katset minna Viimsi Halduse ja sellega valla maksumaksja raha kallale.
Samas ei ole kohtuotsuse mittetäitmine mingi naljaasi ja Saretok hakkas otsima võimalust probleemipuntrast vabanemiseks. Võimalikke variante oli kolm.
Esiteks oleks võinud leida mingi suvalise tankisti, kes oleks võtnud kinnistu endale ja Viimsi Haldus oleks jamast pääsenud. Teiseks oleks Viimsi Haldus võinud teha omale tütarfirma, millesse oleks lükatud kogu kinnistu ja sellega kaasnevad jamad, et päästa vallafirma ülejäänud vara. Kolmandaks oleks olnud ju võimalus hüpoteegipidajatele lihtsalt kinni maksta 1,5 miljonit, mis oleks tulnud aga otse vallakodanike taskust.
Jutt Kruudast
Just viimast varianti käis Saretoki sõnul talle soovitamas Märt Vooglaid, kui Reformierakonna juhitud koalitsioon eelmise aasta kevadel vallas uuesti võimule sai. "Olku peab oma raha kätte saama," meenutas Saretok Vooglaiu sõnu. "Olku" on Oliver Kruuda. Miks pidi Vooglaid Kruuda ärihuvide eest seisma, ei osanud Saretok öelda. Vooglaid eitab taolise ettepaneku tegemist.
Menning nimetati Viimsi Halduse nõukogu liikmeks eelmise aasta detsembris. Ta tegi olukorda hinnates väga kriitilise õigusliku ülevaate ja soovitas maatüki maha müüa, et sellega skeemist väljuda.
Viimsi Halduse nõukogu oli kogu kinnistuga seonduvat Saretoki sõnul korduvalt arutanud. Ka suvest alates nõukogu liikmeks olnud Kruusmägi nentis, et müügijutt on kogu aeg üleval olnud ja ühel hetkel oli see lausa tema enda ettepanek.
Esmaspäeval, 11. jaanuaril, oli Saretok kokku kutsunud Viimsi Halduse nõukogu istungi, et kinnistu müük ära otsustada. 150 000 euro eest ostjaks oli Tartumaal puidufirmat omav Aivar Kokk, kes ise elab aga Viimsis ja otsis Saretoki sõnul viimasel ajal vallas võimalust kinnisvarasse investeerida.
Notarist nõukokku
Kell üks käis Saretok koos Kokaga notaris ja sõlmis kinnistu müügilepingu, mille juures oli tingimus, et see jõustub, kui firma nõukogu selle heaks kiidab.
Viimsi Halduse nõukogu istung algas kell 14.30 Viimsi vallamajas. Vallasekretär protokollis ja salvestas diktofoniga istungit. Kohal oli ka vallavanem Alvar Ild. Keegi ühtegi teist ettepanekut peale maa müügi ei teinud. Kõik nõukogu liikmed olid müügiga nõus, vaid Kruusmägi lisas märkuse, et on müügiga nõus, kui seda toetab ka koalitsioon.
Nõukogu istung lõppes kell neli ja kell 16.08 läks volikogu sekretäri meililt otsus notaribüroole, et müügitehing saaks jõustuda. Kell 16.27 edastati maa müügileping kinnistusregistrile. Kell viis toimus vallavalitsuse koalitsioonisaadikute istung, kus olid kohal kõik koalitsiooni kuuluvad saadikud peale Märt Vooglaiu ja Mailis Alti. Kõik koalitsioonisaadikud olid maa müügiga nõus.
Kui Saretok oli vallamajast lahkumas, jooksis talle järele Reformierakonna fraktsiooni liige Enn Sau ja teatas, et tal on telefonil Vooglaid, kes tahab kinnistu 200 000 euroga ära osta.
Vooglaid ütles, et ta tõesti helistas kõigepealt Viimsi Halduse nõukogu istungi ajal Ildile ja nõudis, et maad ei tohi müüa ja helistas hiljem Saule, et teha tema kaudu Saretokile ettepanekut maa kallimalt talle ära müüa.
Igaüks tahaks Viimsis 150 000 eest kahte hektarit
Vooglaiu sõnul oleks iga tervemõistuslik inimene soovinud osta Viimsi keskuses kaks hektarit maad 150 000 euroga ja paljud oleksid valmis isegi rohkem maksma. Sealt ka tema ostuhuvi.
Saretok läks notarisse Viimsi Halduse nõukogu allkirjastatud otsust ära viima ja avastas seejärel, et tal on telefonis sõnum, mis käsib vallamajja tagasi ilmuda. Tagasi tulles olid kõik inimesed hoopis teistsuguses tujus. Talle heideti ette, miks allkirjastas ta müügilepingu enne nõukogult loa saamist. Järgmisel päeval lasti ta lahti.
Samal õhtul kutsuti vallamajja ka Menning. Tema sõnul olid kõik justkui Vooglaiu mõju all. Kui Menning rääkis, et vald pääses 1,5 miljoni euro maksumaksja raha skeemi maksmise kohustusest, olevat Vooglaid öelnud: "Neiu, ärge süvenege raamatupidamisse."
Nimelt on Viimsi vallajuhid praegu veendunud, et Saretok ja Menning petsid neid väitega, et maatükil on peal suured hüpoteegid. Tegelikult on valla hinnangul hüpoteek tühi, sest 21. detsembril, kui Saretok käis lõpuks vastavalt kohtuotsusele notaris hoonestusõigust Viimsi Halduse nimele vormistamas, tegi ta ka avaldused, et hüpoteegid kustutada. Saretok selgitas, et notar ütles talle, et taolise avalduse tegemine on üks võimalus, ise ta varem selle peale ei olnud tulnud.
Menning aga vastas, et Vooglaiu viidatud dokumendid on avaldused, millega Viimsi Haldus esitas soovi vabaneda hüpoteekidest, aga ükski tervemõistuslik inimene ei loobu vabatahtlikult 1,5 miljonit eurot väärt hüpoteekidest. "Ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta aga neist vabaneda ei saa," ütles Menning.
6. jaanuaril saatis Tartu maakohtu kinnistusosakond Viimsi Haldusele kirja, milles teatas, et hüpoteeke ei saa kustutada, sest pole hüpoteegipidaja nõusolekut nende kustutamiseks.
Nüüd peab politsei otsustama, kas on põhjust uurida, kes keda petnud on.
