"Ma olen hoolikalt kaalunud võimalust, et hr Litvinenko võis võtta mürki tahtlikult, et sooritada enesetapp. Ma olen kindel, et hr Litvinenko ei võtnud poloonium-210 sisse ei kogemata ega et sooritada enesetappu. Ma olen pigem kindel, et ta mürgitati tahtlikult teiste poolt," ütles juurdlust juhtinud endine kohtunik Sir Robert Owen raporti esitlemisel. "Ma olen kindel, et hr Lugovoi ja hr Kovtun panid 2006. aasta 1. novembril Pine Baris poloonium-210 teekannu. Samuti olen ma kindel, et nad tegid seda eesmärgiga hr Litvinenko mürgitada."

"Võttes täielikult arvesse kõiki tõendeid ja analüüse, mis on mulle kättesaadavad, leian ma, et FSB operatsiooni hr Litvinenko tapmiseks kiitsid tõenäoliselt heaks hr Patrušev ja ka president Putin," lisas Sir Robert.

Endise spiooni Aleksandr Litvinenko mõrvas süüdistatakse neljapäeval avaldatavas raportis Kremlit, kuid Suurbritannia ei karista Venemaad, kartes rikkuda suhteid Süüria konflikti lahendamise valguses, teatati enne raporti avaldamist.

Avaliku juurdluse tulemusena leitakse, et endise KGB agendi Litvinenko tapsid ligi kümme aastat tagasi Londonis radioaktiivse polooniumi abil kahtlusalused Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtun ning nad tegutsesid Vene riigi käsul, teatab Daily Telegraph.

Ühendkuningriik ei kehtesta aga Daily Telegraphi andmetel president Vladimir Putini režiimi vastu mingeid sanktsioone.

Briti valitsus kutsub uuesti üles Lugovoid ja Kovtuni välja andma, et nende üle kohut mõista, kuigi Putin on selle nõudmise alati tagasi lükanud.

„On olemas selge käsuliin. On väga selge, et käsud tulid Kremlist, et selle tellis valitsus,“ ütles üks Briti valitsuse allikas Daily Telegraphile.

Teine allikas lisas: „Järeldused asetavad Ühendkuningriigi keerulisse positsiooni, võttes arvesse meie suhteid Venemaaga praeguste rahvusvaheliste sündmuste juures.“

Vene dissidendile ja Putini teravale kriitikule, tollal 43-aastane olnud Litvinenkole anti 2006. aasta novembris kohtumisel Londoni Mayfairi linnaosas asuvas Millennium Hotelis tassi rohelise tee sees surmav annus radioaktiivset poloonium-210. Litvinenko suri kolme nädala pärast.

Litvinenko oli teinud Suurbritannias viibides koostööd Briti välisluureteenistuse MI6 ja teiste agentuuridega ning oli süüdistanud Putinit seotuses organiseeritud kuritegevusega.

Briti prokuratuur nimetas endise KGB ihukaitsja Lugovoi ja endise sõjaväelase Kovtuni peamisteks kahtlusalusteks, sest nad jätsid endast jälgi maha üle kogu Londoni.

Litvinenko perekonna advokaat nimetas mõrva tuumaterrorismi aktiks Londoni tänavatel.

Endise kohtuniku Sir Robert Oweni eesistumisel toimus eelmisel aastal kuuekuuline juurdlus, mille tulemusena valminud raport avaldatakse neljapäeval.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena