Soome parlamendikomisjonide juhid Eesti aitamisest sõja korral: kindlasti me kuidagi sõpra aitame

Soome parlamendi riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehed Ilkka Kanerva (koonderakond) ja Antti Kaikkonen (keskerakond) toetavad Eesti aitamist ka tõsises olukorras. Otsus selle kohta tuleks teha Soome Eduskuntas.

Eesti kaitseminister Hannes Hanso pidas Lännen Mediale antud intervjuus iseenesest mõistetavaks, et Soome aitab Eestit sõjaliselt, kui vennasrahvas hätta satub.

„On selge, et kui meie naaber Eesti, Euroopa Liidu liikmesriik ja meie vennasrahvas, on probleemides, siis vaevalt seisab Soome tegevusetult ja vaikselt kõrval,“ arvas väliskomisjoni esimees Kaikkonen. „Kindlasti me kuidagi sõpra aitame.“

Kaikkonen märkis, et arutelu Soome valmisoleku üle Eestit aidata tabab praeguse hetke välispoliitika tuuma, kuigi sõjaspekulatsioonid talle eriti ei meeldi.

„Kui Prantsusmaa on palunud abi ja Soome on teatanud, et aitab, siis kui me tahame spekuleerida, on selge, et aitame ka siis, kui Eesti palub abi. Valitsus toob kevadel Eduskuntasse seaduste paketi, mis muudab võimalikuks endisest laialdasema abistamise, vajadusel ka sõjalise,“ ütles Kaikkonen.

Euroopa Liidu liikmeks olemise julgeolekupoliitiline kaalukus on viimaste kuude jooksul mühinal kasvanud. Riigikaitsekomisjoni esimees Ilkka Kanerva otsib samuti võrdlust Prantsusmaa juhtumist.

„Euroopa Liidu kohustustes sisaldub abiandmine. Mul on keeruline näha, et Soome ei aitaks, kui Eesti palub Euroopa Liidu liikmesriigina abi,“ ütles Kanerva.

Kanerva rõhutas siiski, et tegemist ei ole sõjalise alliansiga, vaid Soome hindab oma ressursse ja talle sobivat tegevust olukorra järgi.

Kanerva ei usu, et Soome satuks olukorda, kus sõjaline oht ähvardaks ainuüksi Eestit või Soomet.

„Minu hinnang tulevaste kriiside maailma kohta on selline, et vaevalt satub ohtu üks kindel riik. Kui midagi hakkaks ilmnema, oleks tegemist laiema konfliktiga Läänemere piirkonnas,“ ütles Kanerva.