EKRE väitel võltsitakse kooseluseaduse rakendamise nimel riigikogus dokumente
Riigikogu juhatus koostas neljapäeval järgmise nädala päevakorra ja saatis teisipäeval saali ka kooseluseaduse rakendusaktid, mille teise lugemise käigus hakatakse läbi hääletama sadu parandusettepanekuid.
"Kui parandused on läbi hääletatud, tuleb teine lugemine lõpetada, et saaks minna edasi kolmanda lugemise ehk lõpphääletamise juurde," märkis Martin Helme.
Helme sõnul pole aga õiguskomisjonis tehtud otsust teise lugemise lõpetamiseks. "Kergitasin kulme, kui nägin, et juhatus oli pannud kolmanda lugemise juba järgmise nädala neljapäevale," sõnas ta.
"Asi on selles, et kui komisjon teist lugemist ei lõpeta, läheb eelnõu pärast praeguse portsu parandusettepanekute läbi hääletamist komisjoni tagasi. See omakorda tähendab, et me saame teha uue ringi parandusettepanekuid," selgitas Helme.
Tema kinnitusel pole ühtlasi võimalik minna edasi kolmanda lugemise juurde ehk lõpphääletusele. "Ja ega vahepeal komisjonis seis muutu, eelnõu on seal jätkuvalt punnseisus."
Helme sõnul on kooseluseaduse pooldajad püüdnud kirjeldatud probleemi võltsimisega lahendada. "Õiguskomisjonist on juhatusse läinud protokoll 14. detsembri istungist. Olin ise sel istungil meie alalise liikme Uno Kaskpeiti asendaja. Sellel koosolekul otsustati, et teine lugemine saadetakse saali 26. jaanuaril, aga ei otsustatud midagi selle kohta, kas lugemine siis lõpetada või mitte," rääkis EKRE fraktsiooni juht.
Helme mäletab selgesti vaidlust selle üle, kas lugemine lõpetada või mitte, ja et seda ei pandud hääletusele. "Hääletusele pandi küsimus, millal saata eelnõu saali. Komisjoni protokolli on aga pandud, et ühtlasi otsustati lugemine lõpetada. Üleeile, neljapäeval pandi lõpetamise küsimus õiguskomisjonis hääletusele ja see jäi ilma toetuseta: seis oli 5-5 ja kuna hääli oli võrdselt, siis puudus poolthäälte enamus ja seega ei leidnud ettepanek toetust."
Riigikogu juhatusele viidati Helme sõnul aga lugemise lõpetamise 14. detsembri koosoleku protokollile. Helme hinnangul on tegemist järjekordse skandaalse näitega sellest, kuidas kooseluseaduse pooldajad on valmis rikkuma kõiki reegleid ning minema isegi võltsinguteni, et ebapopulaarset praakseadust läbi suruda. "Kui õiguskomisjoni esimees [Heljo Pikhof - toim] tegeleb protokolli võltsimisega ja riigikogu juhatuse eksitamisega, siis mis õigusriigist me räägime? Kas on mõni võte või sigadus, mille kasutamisest kooseluseaduse läbi surujad tagasi põrkavad? Mis jääb sellise praktika puhul järele demokraatiast?" esitas Helme rea küsimusi.
EKRE fraktsioon kavatseb esmaspäeval päevakorra kinnitamise eel selle teema väga tõsiselt tõstatada. "Niisugusel kujul ei saa päevakorda kinnitada, kolmandat lugemist pole võimalik praegu reegleid rikkumata päevakorda üldse panna ja protokolli võltsimine on väga tõsine asi," leidis Helme.
Heljo Pikhof lükkab Martin Helme väited ümber
"Martin Helme halvustav avaldus riigikogu õiguskomisjoni töö kohta on naeruväärne, läbinisti valelik ning seeläbi ka sügavalt solvav ennekõike riigikogu tublide ametnike, aga ka riigikogu liikmetest kolleegide suhtes, ütles Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluv õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Pikhofi sõnul teab iga riigikogu tööga kokku puutunud inimene, et komisjoni protokolli võltsimine on välistatud. Kui antud juhtumi puhul üldse saaks või peaks kedagi kahtlustama võltsimises, siis on see võltskahtlustused fabritseerinud ja avalikkusele serveerinud Martin Helme ise. "Konkreetse istungi protokoll saadeti liikmetele välja 17. detsembril ehk rohkem kui kuu aega tagasi, ühtegi märkust ei saabunud ja pärast kinnitamist on protokoll olnud kättesaadav kõigile," kinnitas õiguskomisjoni esimees.
"Mõnede komisjoni liikmete "mälukaotus" näitab selgelt, et Keskerakonna juhi Edgar Savisaare üleskutsega kaasa läinud EKRE ja Vabaerakond püüavad leida mistahes võimalusi riigikogu poolt vastu võetud ja käesolevast aastast kehtima hakanud seaduse tervikliku rakendumise tõkestamiseks," sõnas Pikhof.
Tema sõnul on antud juhul tegemist eriti küünilise viisiga õhutada pahameelt ja umbusku riigikogu töö suhtes. "Tundub, et meedia tähelepanu ja avaliku vaenu õhutamise nimel on tehtud samm üle järgmise mõttelise piiri ning asutud alusetult laimama nii kolleege kui riigikogu palgal olevaid ametnikke," lausus ta.
"Olen seisukohal, et Helme võlgneb vabanduse nii õiguskomisjoni töötajate kui komisjoni kuuluvate parlamendi liikmete, aga ka laiemalt kogu Eesti avalikkuse ees," oli Pikhof nördinud.
