Ilves: Euroopa Liit ei tohi muutuda kiiretele digiriikidele ilusaks muuseumiks

President Toomas Hendrik Ilves õhutas Davosis toimuval maailma majandusfoorumil interneti kättesaadavuse ning tulevikutehnoloogia teemalistel aruteludel Euroopa Liitu ja selle liikmesriike panustama digitulevikku ning väljendas muret Euroopa Liidu digitaalse mahajäämuse pärast.

„Kui Euroopa Liit digiarenguga kiirelt kaasa ei lähe, siis muutume me ilusaks muuseumiks Ameerika Ühendriikidele, Indiale ja Hiinale, kes lähevad ära kaugele ette,“ hoiatas president Ilves arutelul, mida juhtis ÜRO Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu ITU peasekretär Houlin Zhao.

Eesti riigipea tutvustas ka Maailmapanga äsjailmunud digiteemalist arenguraportit, mille nõukoja kaasjuhiks ta oli. Mahukas arenguraport toob Eesti välja ühe eduka näitena sellest, kuidas erinevad tehnilised lahendused võivad toetada majandusarengut ja ühiskonna edasiliikumist.

President möönis, et Maailmapanga raport teeb sarnase järelduse Eesti kogemusega: usaldusväärne õigussüsteem ja avalik sektor, samuti ettevõtlust ja innovatsiooni toetav seadusandlus on digiarengust kasusaamise vältimatuks eelduseks.

Üheks raporti järelduseks oli ka, et hõlbus ligipääs infole on võti riikide majandusarenguks, meenutas Eesti riigipea, öeldes: „Nagu Gutenbergi trükimasin tõi kaasa uue infoajastu sünni, nii ka Tim Berners-Lee’d võib pidada tänapäeva Gutenbergiks, kelle leiutatud veebi saab lugeda uue infoajastu alguseks nii arengu- kui arenenud riikides.“

Et digiajastu võimalustest tõesti laialdast kasu saada, peavad inimestel tekkima uued ja kaasaegsed oskused tehnoloogia kasutamiseks, ilma oskuslike ja nutikate kasutajateta ei saa meil areneda digimajandus, rõhutas president Ilves.

„Seega, kõik algab koolist ning võti on siin hariduse ümbermõtestamises ja -kujundamises. Peame reaalained noortele huvitavaks tegema juba põhikoolis ning võtma neilt hirmu matemaatika ja eksimise ees. Ülikoolis sellega tegeleda on juba hilja,“ ütles ta.

Ilves esines ka avalikul arutelul koos mõjukate akadeemikute ja ettevõtjatega teemal, kuidas tulevikutehnoloogiad mõjutavad meie elu ca 15 aasta pärast. Näiteks arutati asteroididel kaevandamise, geenmuundatud laste, isesõitvate autode ja nendega seotud eetiliste dilemmade üle. Ühiselt tõdeti, et uus tehnoloogia on alati veidi ebamugav, kuid ajalooline kogemus näitab, et tehnoloogia arengut ei saa keelata ning igast tehnoloogilisest revolutsioonist on inimkond kokkuvõttes ikkagi võitnud.