Eestis elab tuntud venemaalasi suvilaomanikest kriitikuteni
Ametliku statistika järgi elas 2016. aasta 2. jaanuari seisuga Eestis 7731 Venemaa kodanikku, kellel oli ajutine elamisluba, ja 85 333 alalise elamisloaga Venemaa kodanikku. Kes need on? Millega nad tegelevad? Kas nad on valmis siia kauemaks jääma?
Kõige tuntumaks Vene „emigrandiks“, kes on Eestisse elama asunud, võib lugeda muusikakriitiku Artemi Troitski. Ise ta oma Eestis elamist emigratsiooniks ei pea, Venemaa kodakondsusest loobuda ega Eesti oma võtta ei kavatse.
Tallinnas elab ajakirja Esquire venekeelse versiooni endine toimetaja Filipp Bahtin. Tal on maja Kuressaares, kus ta korraldab suviti laagreid täiskasvanutele ja lastele nime all „Kamtšatka“. Laagri juhtidena on seal töötanud ajakirja Bolšoi Gorod endine peatoimetaja Filipp Dzjadko, Ilja Krassilšik, Tšulpan Hamatova, Viktoria Tolstoganova, Alissa Hazanova, näitleja Jevgeni Stõtškin, režissöör Boriss Hlebnikov ning teised kunsti- ja meediategelased.
Veidi vähem kui aasta tagasi tuli Eestisse ühiskondlik aktivist ja ökoloog Jevgenia Tširikova, kes on tuntud Himki metsa kaitsmise liikumise juhina. Soovi Venemaalt lahkuda seletas ta püüdega kaitsta oma lapsi võimude võimaliku omavoli või maailma vägevate rünnaku eest. Eestis on tal ajutine elamisluba ning pikaaegseid plaane Eestiga seoses pole Tširikova avaldanud.
Blogipidaja Maksim Jefimov, kes on tuntud terava kriitika poolest Vene õigeusu kiriku aadressil ning kelle üle on Venemaal toimunud kriminaaljuurdlusi, elab Eestis alates 2012. aastast poliitilise põgeniku staatuses. Eelmise aasta sügisel taotles ta Eesti kodakondsust, et mitte tunda end teise sordi inimesena (ja mööda Euroopat reisida), kuid eesti keele õppimisest keeldus. Jefimov kirjutas ka avaliku kirja Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) direktori nimele, milles tegi ettepaneku vahetada ennast välja Venemaal vangistatud olnud Eesti kaitsepolitsei töötaja Eston Kohveri vastu.
Aasta enne seda, 2011. aastal, jõudis Eestisse ka blogipidaja Savva Terentjev, kes mõisteti 2008. aastal Venemaal süüdi vaenu õhutamises miilitsate vastu. Ka tema sai Eestis poliitilise varjupaiga ning Eestisse tuli ka tema perekond. Venemaale ta naasta ei kavatse, kirjutab muusikat ja reisib mööda Euroopat.
Juba üle aasta juhib Vene Teatrit Tallinnas Vene lavastaja Igor Lõssov ning koos temaga töötavad ka mõned Vene näitlejad. Lisaks sellele käib Tallinnas tihti külas Vene telesaatejuht Nika Ganitš, üks Kuhnja TV asutajatest, kes teeb nüüd koostööd ka Eesti restoranidega.
Elavad või lihtsalt puhkavad Eestis ka Vene estraadi- ja sporditähed. Näiteks Irina Ponarovskajal on maja Narva-Jõesuus ja elamisluba, aga lisaks sellele elab Eestis tema poeg naisega. Teised tuntud Vene suvilaomanikud on satiirik Semjon Altov ja endine jalgpallur, nüüdne treener Valeri Karpin. Märksa tõsisemad suhted Eestiga on näitlejal Mihhail Poretšenkovil – ta on Eestis palju õppinud, tal on siin palju sõpru ning praegu elab siin tema poeg koos naisega, kes on Eestist pärit.
