Lugeja: on aeg hakata inimesi kiibistama!

Viimasel ajal on tõusnud päevakorda inimeste, eriti noorte kadumine. Kus nad on? Mis nendega juhtus? Räägitakse isegi, et selle taga võib olla illegaalne elundidoonorlus. Mitmed müsteeriumid saaksid lahenduse, kui inimesed oleksid kiibistatud, samamoodi nagu lemmikloomad.

Teadmata kadunud inimeste otsimine on väga töömahukas ja kulukas. Piltlikult kobame pimeduses, kuigi lüliti on siinsamas käeulatuses. Kuid me ei kasuta seda. Miks?

Oleks aeg saada üle ulmefilmidest ja vandenõuteooriatest lähtuvast hirmust, et kiibistatud inimesi hakkavad jälgima nii riik kui ka kurjategijad, kes mõlemad võivad seda enda huvides ära kasutada.

Hirmul on teadagi suured silmad, kuid lahendusi on vaja nüüd ja kohe. Kui inimkond oleks kogu aeg muutusi kartnud, oleksime me endiselt ahvid edasi. Tehnika, mis on inimesele kasulik ning teeb elu paremaks, lihtsamaks ja turvalisemaks, rakendatakse varem või hiljem niikuinii ellu. Pigem siis juba varem.

Tegelikult me osaliselt juba olemegi kiibistatud. Kaasaegse mobiiltelefoni omanikud on kergesti positsioneeritavad, seega ei oleks kiip midagi uut. Vahe oleks lihtsalt selles, et kiipi ei saa ära kaotada ja sellel ei saa aku tühjaks.

Teadus areneb ja inimene koos sellega. Piir inimese ja tehnika vahel hägustub ning see viib varem või hiljem niikuinii küborgite tekkeni. Selle kõrval on üks väike kiip tühine, kuid päästaks palju elusid.