Rõivas: Eesti kaalub rahvusvahelise kaitse andmisel inimlikumat suhtumist
Peaminister Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et praegused väga rangelt piiritletud rahvusvahelise kaitse andmise tingimused Eestis tuleks üle vaadata: karmide regulatsioonide taustal peaks rohkem lähtuma juhtumipõhisusest ning inimlikkusest.
"Peab olema ruumi inimlikkuseks, kaalutlusteks, et oleks võimalik igal konkreetsel juhul asjaolusid arvestada. Ei leia, et Eesti riik peaks olema suletud kõigile, kes tahavad siin töötada, perega siia kolida. Kui on inimesi, kes on valmis omaks võtma eesti keelt ja kultuuri, soovivad panustada ühiskonda, siis peaksime nendega arvestama," ütles Taavi Rõivas.
Rõivase sõnul on hetkel aruteluks avatud punktid, mis annavad võimaluse humaansetel kaalutlustel varjupaika anda. "Praegu on see väga rangelt piiritletud," nentis Rõivas.
Rõivas tõi näiteks, et Eesti võiks senisest märksa rohkematele Ukrainast tulevatele inimestele varjupaika anda. "Meil peaks olema solidaarsust märksa rohkem, et inimlikkusest lähtuvaid kaalutlusotsuseid teha," ütles Rõivas.
Siseministri Hanno Pevkuri sõnul võiks Eestis olla seadus, mis võimaldaks anda elamisloa humaansetel kaalutlustel. Pevkur tõi näiteid Soomest, Taanist, Rootsist ja Hollandist, kus taolist inimlikku lähenemist on - küll vähestel juhtudel - arvestatud. "See paindlikkus oleks vajalik ka Eesti seadusandluses," nentis Pevkur, ja lisas, et rahvusvahelise kaitse muudatusi plaanitakse arutada järgnevatel nädalatel. "Usun, et leiame mõistliku kompromissi, et Eestis tekiks võimalus taotleda elamisluba ka humaansetel kaalutlustel," sõnas Pevkur.
Rahvusvahelist kaitset Eestis saavad:
- pagulased (inimesed, kes tulevad ebaturvalisest riigist, neid kiusatakse taga, nad on sõjatsoonist põgenenud);
- täiendava kaitse saajad (inimesed, kes ei ole pagulased, kuid on alust arvata, et riigist väljasaatmise korral võidakse nende elude kallale kippuda);
- ajutise kaitse saajad (inimesed, kes on riiki tulnud näiteks lühiajalise massilise sisserände tulemusena).
Muudel juhtudel kehtib välismaalaste seadus, mis kehtib näiteks juhul, kui tullakse Eestisse õppima, tööle, äri ajama, abiellutakse.
