Täna võtab kommentaariumis sõna Mart Raudsaar!
Eile tegi otsa lahti Jevgeni Krištafovitš ning täna jätkab Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor, ajakirjandusõppejõud Mart Raudsaar.
Raudsaare sõnul on ajakirjandus avalikkuse väli, kus me virtuaalselt, ise lauluväljakule kogunemata, kohtume ja mõtteid vahetame ning juba Vana-Kreekas oli ühel inimesel suurem võimalus sõna võtta kui teisel. "Minu jaoks on kommentaarium – see võib kõlada väga suureliselt – üks võimalus natuke anda handicapi nendele, kelle positsioon ei ole võrreldav. Ühesõnaga, kõik ei ole presidendid, asutuse juhid ega arvamusliidrid, aga see ei tähenda seda, et nendel inimestel ei oleks mitte midagi öelda. Ehk siis kommentaarium pakub nendele inimestele, kelle käest ajakirjandus muidu ise ei küsi või kes ise ajakirjandusele igapäevaselt huvi ei paku, võimalust oma arvamust välja öelda," leidis Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor.
Ajakirjandusõppejõud jälgib erialasest huvist kõike, mis ajakirjanduses toimub, sealhulgas ka kommentaariume. "Ma ei ole purist ehk teisisõnu ma ei ütle, et minusse see ei puutu, et ma seda üldse ei loe – loen küll, aga ma ei tee seda väga tihti. Tõsi, olen lugenud ka mõningaid enda lugude kommentaare – olles tekstianalüütik – ja ma saan tihti aru, milline isik ühe või teise kommentaari taga võib olla. Mitte personaalselt, aga ma mõtlen, miks üks või teine pahatahtlik kommentaar on minu pihta ilmunud. Me oleme kõik koos avalikkuse väljal, kui inimesel on midagi tarka öelda ja ma olen eksinud, ma tunnistan oma eksimust," rääkis Raudsaar.
"Ma tean, et kommentaariumitel on tekkinud väga halb maine, ja mõnikord on sellel ka põhjus, aga ütleme nii, et kui meil on sõnavabadus ja seda sõnavabadust kuritarvitatakse, siis see ei tähenda, et sõnavabadusel peaks olemuslikult selline negatiivne maine olema. Ehk ma loodan, et inimesed saavad aru, et kommentaariumis on võimalik täiesti normaalselt mõtteid vahetada," ütles ajakirjandusõppejõud.
Raudsaar möönab, et kommentaariumi ei saa lõpuni puhtana hoida. "Kui me räägime avalikkuse väljast, siis kujutame ette korteriühistu koosolekut. Me ei saa eeldada, et kõik inimesed on õppinud loogikat, argumenteerimist ja käituvad hästi ratsionaalselt ja valgustatult - selliste ideaalsete musterkodanikena. See ei ole võimalik," arvas ta.
Kui kommentaariumis ei ole provokaatoreid, toimub seal Raudsaare hinnangul siiski ka teatud iseregulatsioon, kus teised kommentaariumi liikmed kutsuvad üles mõistusele tulema.
"Sõnavabaduse ja vihakõne vahelise piiri jooksmine saab olema sellel aastal Eestis väga palju arutatud küsimus," ennustas Raudsaar.
Ta pooldab arutelu vihakõne tähenduse üle, kuid näeb vihakõne vastu võitluses ka ohtu sõnavabadusele. "Siin on palju liikumisi ja palju inimesi, kes selle sildi all, et võitleme vihakõne vastu, tegelikult tahavad kärpida sõnavabadust," märkis Raudsaar.
"Mina ei toeta vihakõnet, aga siin tuleb olla väga ettevaatlik, et me ei kärbiks sõnavabadust. Minu arvates vihakõnena ei tohi käsitleda seda, kui inimene ütleb, et talle üks või teine nähtus ühiskonnas või üks või teine inimene ei meeldi. Igal inimesel on õigus öelda, kas talle pagulased meeldivad või ei meeldi. Tal on õigus seda öelda minu isikliku arvamuse järgi, aga kui ta kutsub üles tegudele nende inimeste vastu, näiteks, et lähme anname neile peksa, siis see on juba vihakõne, mis peaks olema karistatav," leidis ta.
Veeda toimekas päev lüües kaasa kommentaariumis, toetades või väideldes Mardiga! Säilitagem aga viisakas kõnepruuk ja palun, mitte asjassepuutumatuid isiklikke rünnakuid. Saame tõestada, et avatud kommentaarium saab viia sisukate, ühiskonda edasiviivate debattideni!
